„Enigma variatsioonid“ - meenuvad Tõnis Mägi ja Mikk Mikiver aastatetaguses samanimelises Ugala duo- etenduses. Igati positiivne draamaelamus, võiks isegi öelda, et üks parimaid teatritükke üldse. Seega seostusid mul selle sõnapaariga vaid positiivsed emotsioonid. Genklubi baariruumis on ka pisuke turg plaadiriiulil, sealt saab mitmeid heliüllitisi omandada. Ka siin kõneksolevat. Minu mäletamistjärgi 125 raha eest.
Enigma variantsioonideks nimetab kollektiiv Luarvik Luarvik oma uut plaati, mida nad esitlesid festivali Hea Uus Heli raames toimunud kontserdil Tartus, eelmisel neljapäeval (02.10) Genialistide Klubis. Tõesti, nagu kontserditutvustuses lubati, viimaste aastate loomingu kokkuvõte see ka oli, sest kõiki (vist tõesti kõiki?) lugusid olin mina varasematel kontserditel juba kuulnud. Kohati austusavaldus vanale heale Grünbergile, kohati kostnuks nagu õhkõrnu Radari mõjusid. Solisti seekord polnud, küll aga oli bändis lisaks neiu süntesaatoril. Kes, ei tea, sest ei tutvustatud. Maispeiss ka ei ütle.
Heli ergastasid lava tagumisele seinale näidatud Okiko visuaalid. Põnevad. Vaataks hea meelega veelkord. Mõnest väiksest raamatust, näiteks luule (- või jutu)kogu illustratsioonidena. Või siis näiteks suurtelt plakatitelt kunstisaalis. Suurtelt ma ütlesin!
Mina, vanainimene, ei saa aru nendest uutest „tantsumuusika“ gurudest. Sorri, Taavi „tekno-träns-idm“ Tulev, keda enne Luarvikuid kuulda oli. Üks elektro minu jaoks kõik.
John Maussi jaoks mind aga lihtsalt puhtfüüsiliselt ei jätkunud.
Igatahes on antud kontsert suurepäraseks näiteks sellest, et vahel on heaks uueks heliks ka true old school narrowminded progressive rock (niimoodi muide, defineerivad Luarvikud oma heliloomet maispeissis)!
Varemgi Luarvikutest juttu tulnud piparmynditees.
Luarvikute aja- ja arengulugu ja eri perioodide helinäidised.
Kuula Luarvik Luarvikut.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar