Grillijad lumes

Kui pakane on vahelduseks taandunud, miks mitte alustada soojadele aastaaegadele omaste protseduuridega. Taoline pilt avanes täna lõuna paiku minu kodutänavas. Mõne aja pärast oli tunda lihalõhna...

Kuidas alustada neljapäeva?

Tass piimaga kohvi ja see lugu aastast 1984....:).

Päike ikka paistma jääb ja muusika ei vaiki iial (K. Kikerpuu)!

Asutuse talvepäevadele minnes poleks ma osanud oodata muusikalisi elamusi. Aga ennäe, ka õnn teatavasti ei hüüa tulles :).
Lõunasöögi ajal levisid kuuldused õhtul esinevast retrobändist ning viimaks olidki laval 80-ndate stiilis dressipluuside ja kitsaste valgete püksidega ansambel. Nüüd ma tean, keda ma oma 30ndale juubelile esinema ja tantsuks mängima kutsuks, kui ma juhtuks vahepeal lotomiljonäriks saama. Regati kavas vahelduvad ja kombineeruvad funk, vana disko, pop ja estraad!

Regatt ütleb oma kodulehel, et "jätkab oma tegemisi egiidi all, et kuna Eestis on erinevatel aegadel mängitud ja loodud palju head muusikat, on meie kohustus seda edasi kanda tulevastele põlvedele läbi oma ajastutruude esinemiste ning uute omanäoliste versioonidega vanadest 70-ndate hittlugudest!". Intensiivselt on nende repertuaaris esindatud ka 80-ndate kuumimad Eesti ja nõukogude hitid (mitmed lood kõlasid vene keeles, näiteks filmist "Teisikud"!). Kõlasid Vitamiini "Sein on ees", Fixi "Ulila", Kuudi tuntuks lauldud "Mind veel ei ole", Billy Joeli "Sulle Leyna", õdede Kõlarite "Soovide maa", Mägi "Peegel", mitmeid Radari lugusid ja loomulikult Joala esitatud "Kui mind kutsud sa" (Pedersen/Karmo). Niuts, kõige ilusamad lood on alati valsid, ma ütlen!

Väljapeetud repertuaarivalik, stiilsed kostüümid ning entusiasm nakatasid publikumi. Vähe süntesaatorit ja ohtralt elektriviiulit+ mitmehäälsus! Entusiastlik viiuldaja ja solist, kes vägagi adekvaatselt "Joalat tegi". Annan andeks küllaltki keskmise heli ning koleda polkaversiooni Cliff Richardi loost "Devil Woman" (eestindatult "Saatanlik naine").
Hindan stiilipuhtust ja viitsimist arhiivides kaevata!

Jätkatagu :) ! Päike ikka paistma jääb....

Talviselt...

Toomas polnud mitte kunagi midagi sellist varem näinud. Seekord oli pakane erakordselt nutikas olnud ning tilkuva vee sedamoodi külmetanud, et räästa küljes rippus kui punt alaspidi porgandeid. Täpselt samamoodi kui 20 aastat tagasi Maasalu reheköögi seinal, kuhu Heldi oli Tooma savisest mullast välja sikutatud oranzid juurikad naljaviluks ülesse riputanud. Reheköögis hõljus ka soe saialõhn ning Toomas tundis jäist ilu vaadates ühe mälestuse ajel, kuidas talle sülg suhu voolas. Mmmmm...oli ta hambaid sooja lõhnavasse porgandipirukasse surudes mõelnud ning seejärel oma naise halliseguseid juukseid tänutundega silitanud.
Nüüd puhkab Heldi juba 2 aastat Rahumäel oma igavest und ja Toomal on aega, et meenutada kõike seda, mida elu talle kinkinud oli. Toomas heitis viimase pilgu purikatele ning astus rahulikult naeratades mööda lumist tänavat kesklinna saiapoe poole....

Got the blues?

James Cameroni "Avatar" (2009)

Ma teadsin päris hästi, mida ma vaatama lähen. Kui ekraanile tuleb mega-eelarvega Hollywoodi blockbuster, mille eriefektid on unikaalsed ja eepilisus paljukiidetud, ei saagi oodata, et liiga palju oleks vaeva nähtud tegelaste mitmetahulisuse ja süžee usutavusega. Mis siin ikka küünitseda, loogikavigu ja paralleele inimajaloos varemtoimunuga ja praegu toimuvaga otsida. Need on liiga ilmsed. Metsik Lääs sai hävitatud ja Iraagis on endiselt sõda. Looduslähedus hea, liigne tehnika- ja rahalembus ning vägivald paha. Skeemid on lihtsad ja loojutustamisega James Cameron seekord liigselt ei hiilga.

Ma võin endale lubada endale kergeid naeruturtsakuid kui ameerikamaa sõjard-terminaator ei lämbu, ei põle ega sure. Või kui avatarikehas hulljulge mereväelane, vast-leitud kogukonnast väljaheidetuna taltsutab kogukonna usalduse taastamiseks kõige bad-ass`ima motherf...eri- lendkoletise turok macto. Ja samas suuril silmil jõllitada Pandora imetabast loodust ning siniste humanoidide graatsilist ja paindlikku liikumist.
Pikemalt Pandora elanikest na`vi- dest on kirjutatud siin. Mulle tunduvad nad esindavat tänapäevase kehakultuse ning eelistatud kehatüübi ikooni. Loodusrahvas loomulikult ei saaksi olla muudmoodi kui üdini lihastes, kuid jälgides kehaproportsioone on nad ka ülipikad, ja ülisaledad. Kunstitundidest on meeles, et keskmise pikkusega inimese kehapikkusesse peaks pea "mahtuma" 6,5- 7 korda. Na`vi`del oleks see proportsioon aga ligi 10 või üle selle ning neid naisi ei kujutaks kitsaste puusade ja suht olematute rindadega kuidagi ette lapsi elule kandmas. Kui Pandora universum on ideaal, mille poole püüelda, siis kas see on meie ettekujutuses ideaalne kehatüüp? Sülelapsi ja imetavaid emasid Pandoral muide näha ei olnud.

Tähelepanu väärib Cameroni loodud uus universum - loodus, selles elav rahvas ning nende kultuur. Endisele bioloogile pakuvad ka väljamõeldud taimed ja loomad parajalt huvi. Visuaali-, bioloogia- ja fantastikahuvilistel tasub kindlasti tutvuda Pandorapediaga, mis tutvustab lähemalt fantaasiaplaneedi elustikku ja selle olemust. Planeet, mille elustik funktsioneerib kui närvisüsteem ja millel on võimalikud sümbiootilised suhted kõikide organismide vahel- see on midagi uut.

Avatar on film, mis pakub rõõmu nii meestele kui naistele- leidub ohtralt visuaalilu, kerget romantikat, võimsaid masinaid ning tulevärki ja mürglit. Ja on väga pro-science!!!
Tervikuna kaasahaarav visuaalne vaatemäng ja hea meelelahutus.

Roosa kuu

Väljas on maagiline vintervonderland ning õhtupoolikupimeduses taevas võis näha täna miskit, millest laulab varalahkunud Nick Drake.
Häid elamusi järgneval aastal!