Nii pehme, karvane!

Kui ma koju saabun jookseb ta mulle ukse peale vastu. Kui ma teda kutsun, siis ta tuleb joostes minu juurde ning teda silides hakkab ta rahulolevalt norisema. Eriti meeldib talle vile peale kohale joosta. Öösel ronib ta mu jalutsisse, otsekui mulle märku andes, et nüüd on aeg teki alla kobida. Praegu istub ta mu !turja peal.

Hoolimata sellest, et meie arvamused laua peal käimisest, kappidesse pugemisest, vinüülimängija peal lamasklemisest, õppimise ajal konstantsest kräunumisest, lillevaaside püstipüsimisest, õhtu läbi šampanjakorgi mööda põrandat lõgistamisest ja öösel mööda tuba ülehelikiirusel tormamisest erinevad kardinaalselt, on mul ülihea meel tema külaliseks olemisest :).

Njäuh!