teisipäev, 9. oktoober 2007

Georg

Hoolimata sellest, et nooremal põlvkonnal seostub nimi Georg Ots peamiselt Saaremaal asuva SPA-ga , hoiab vanem kunagist rahvalemmikust lauljat kõrgelt oma mälestustest au sees. Seepärast on ka tänases postimehes filmi kommenteerides suutnud Georg Otsast tehtud filmis leida mitmeid erinevaid vaatepunkte. Minul varasem sügav isiklik kokkupuude Otsa loomingu kohta kahjuks suuremas osas puudub, elamise aastad on ka teised ning eile kinotoolist tõustes mõtlesin, et ahah….siuke lugu nüüd oligi.

Kas tõesti polnud Mati Põldrel kuulsast lauljast paremat lugu kirjutada ning pidime lugu nägema jutustatuna Otsa kergelt hüsteerilise (ning tõenäoliselt ka alkohoolikust) teise naise poolt. Või millised käärid käisid filmi kallal enne selle kokkulõikamist, et mingit väga säravat narratiivi siin ei olnudki?
Püstituvad nii mõnedki teised küsimused.
Kuhu kulutati filmi valmimisel need ajakirjanduses kordi korratud miljonid ? Tõsi küll, et kostüümid, interjöörid ja olustik oli vägagi elustikutruu ning üllatusliku emotsiooni lõid vana foto või/ja mustvalge pilt, mis järkjärgult värvid sai ning seejärel värvifilmina jätkus.

Anastasia Makejeva palkamine Otsa naise Asta rolli tundus turundusliku maiguga trikk, pidades silmas filmi tulevast levitamist ka Venemaal. Vaevalt, et Eestist poleks leitud näitlejatari, kes oleks sobinud mustlasverd Astat kehastama, kuigi ka Makejeva roll oli nauditav (tegelaskuju ise enamasti mulle ebameeldiv). Sama loogikat arendades võiks väita, miks valiti Caesari rolli Renars Kaupers… Rahvusvahelist mõõdet viimasega lisaks võideti, aga kas ka midagi muud?

Asta sõnas mitu korda, et just tema lõi Georgi sellisena, nagu ta tuntuks sai. Kuidas täpselt, see aga ei selgunud. Mõjutusi võis olla ainult selles, kui endine rindenaine teatri kunstinõukogusse kuulus ning sealtkaudu mõnda rolli oma mehele võis upitada. Rohkem ei tundunud sellel mõõtmel vaatajale avalikustatud sügavust olema.

Linateos oli pigem suhtedraamana kui muusikafilm, aga niimoodi vist mõeldud oligi. Kõikide peades ju on teadmine, et Ots oli suur laulja, tema eraelust aga eriti ei teatud. Mu isa mainis, et Tallinna inimesed olla teadnud, et mingi jama selle Otsaga oli koguaeg, aga mis konkreetselt toimus, sellest avalikkuses tol ajal ju ei räägitud. Ju siis see tundus laia publikuhaardega filmi keskseks liiniks kõige sobivam. Eriti ei erutanud, sorri….

Kommentaare ei ole: