pilt www.vanemuine.eeAugustis "Ruja" vabaõhu etendust vaatamast tulles keerles minu peas päris mitmeid mõtteid. Kirja panna ma neid kahjuks siis ei jõudnud/ viitsinud, sest koheselt oli võimalik jälgida etenduse arvustusi kõikvõimalikes ajakirjandusväljaannetes ning nii mõnedegi minu mõtete kokkulangemine kriitikute omadega tekitas tunde, et mul pole enam midagi öelda. Nüüd aga jõudis etendus teleekraanile ning märgin üht-teist ülesse .
Vanemuine on oma kohaliku rokiajaloo interpretatsiooni nimetanud rokkooperiks, kuid pigem andis see siiski pop-muusikali mõõdu välja- toites publiku ootusi Ruja- legendist ja ajastunostalgiast, mängides tuttavat muusikat ning pakkudes originaalset lavakujundust ja põnevat videotehnika kasutamist. Loomulikult nagu igast suvisest etendusest ei puudunud ka "laadanaljad" (Rannap saab kultuurivalitsuses peksa, alasti tüdrukutega duši alla minek, suhuvõtt). Priit Võigemast on rohkem Rannap, kui Rannap ise ja laulab nagu noor jumal .Risto Kübar on usinalt õppinud ära Nõgisto laulumaneeri ning kitarristipoosid. Vaid Alender jäi kuidagi üheplaaniliseks, kuid ehk on see tema soololaulude mõju, mis selles etenduses sunnib tema karakterist enam sügavust otsima. Vaid üks stseen, milles seda aimata võis. Alender laulab esiplaanil "Teisel pool vett" ning tagaplaanil käib pöörane läbu ja pidu, mis laulu sisuga moodustab kontrasti, kuid samas tõmbab tähelepanu erinevate osatäitjate tegevust jälgima.
Mõnevõrra häiris mind julge sümbolitekasutus. Rujat võib küll meie oma Led Zeppeliniks nimetada, aga niimoodi kahte kollektiivi omavahel samastada/ võrrelda on siiski meelevaldne. Samas taaskord nagu lause esimeses pooles öeldud peitub siinkohal lihtsustatud sõnum: Ruja= Eesti Zeppelin. Etenduse lõpufaasis ilmselge viide püha õhtu söömajale, kus pikajuukseline Alender korraga laua keskel istudes "Jeesuseks muutub"???? Mina ei suuda seda kuidagi tõlgendada, see tundub lihtsalt puhas intrigeeriv lahmimine, aga samas muusikalile ei peaks seda ju ette heitma.
Üks kibe maik "Ruja" juures on see, et vaid pelgalt mainimist leidsid mõned lood, milleta Ruja-legend on palju vaesem. Ja need lood ei ole Rannapi sulest. Näiteks Nõgisto "Üle müüri".
Teine kibedus muidugi on see, et kas ainuke võimalus teha ansamblist Ruja teatriteost on selline vorm nagu Vanemuine sellele andis? Muusikalist suvine kogupere-etendus. Ootaks tulevikult huviga ka alternatiivseid interpretatsioone. Süvitsi minevamaid, palun, sest seda kindlasti eesti parimate poeetide loomingut kasutanud kollektiiv väärib! Liiatigi, et siinkohal "Ruja" muusika mõjukusest rääkida oleks juba klišee.... :).
Vanemuine on oma kohaliku rokiajaloo interpretatsiooni nimetanud rokkooperiks, kuid pigem andis see siiski pop-muusikali mõõdu välja- toites publiku ootusi Ruja- legendist ja ajastunostalgiast, mängides tuttavat muusikat ning pakkudes originaalset lavakujundust ja põnevat videotehnika kasutamist. Loomulikult nagu igast suvisest etendusest ei puudunud ka "laadanaljad" (Rannap saab kultuurivalitsuses peksa, alasti tüdrukutega duši alla minek, suhuvõtt). Priit Võigemast on rohkem Rannap, kui Rannap ise ja laulab nagu noor jumal .Risto Kübar on usinalt õppinud ära Nõgisto laulumaneeri ning kitarristipoosid. Vaid Alender jäi kuidagi üheplaaniliseks, kuid ehk on see tema soololaulude mõju, mis selles etenduses sunnib tema karakterist enam sügavust otsima. Vaid üks stseen, milles seda aimata võis. Alender laulab esiplaanil "Teisel pool vett" ning tagaplaanil käib pöörane läbu ja pidu, mis laulu sisuga moodustab kontrasti, kuid samas tõmbab tähelepanu erinevate osatäitjate tegevust jälgima.
Mõnevõrra häiris mind julge sümbolitekasutus. Rujat võib küll meie oma Led Zeppeliniks nimetada, aga niimoodi kahte kollektiivi omavahel samastada/ võrrelda on siiski meelevaldne. Samas taaskord nagu lause esimeses pooles öeldud peitub siinkohal lihtsustatud sõnum: Ruja= Eesti Zeppelin. Etenduse lõpufaasis ilmselge viide püha õhtu söömajale, kus pikajuukseline Alender korraga laua keskel istudes "Jeesuseks muutub"???? Mina ei suuda seda kuidagi tõlgendada, see tundub lihtsalt puhas intrigeeriv lahmimine, aga samas muusikalile ei peaks seda ju ette heitma.
Üks kibe maik "Ruja" juures on see, et vaid pelgalt mainimist leidsid mõned lood, milleta Ruja-legend on palju vaesem. Ja need lood ei ole Rannapi sulest. Näiteks Nõgisto "Üle müüri".
Teine kibedus muidugi on see, et kas ainuke võimalus teha ansamblist Ruja teatriteost on selline vorm nagu Vanemuine sellele andis? Muusikalist suvine kogupere-etendus. Ootaks tulevikult huviga ka alternatiivseid interpretatsioone. Süvitsi minevamaid, palun, sest seda kindlasti eesti parimate poeetide loomingut kasutanud kollektiiv väärib! Liiatigi, et siinkohal "Ruja" muusika mõjukusest rääkida oleks juba klišee.... :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar