Kuigi see kinoelamus jääb paari nädala taha on mul siiani meeles, et peale hilisõhtust seanssi ei tahtnud ma mitte koju minna, vaid jalutasime veidi sõbraga ning siirdusin tagasi peoseltskonda kust varasemalt lahkusin. See õõv...mis mind saatis on küllaltki kerge meelde tulema.Jah, mul ei hakanud hetkekski kinos igav, ma nautisin Hans "juudikütt" Landa teravmeel-õelust ja Melanie Laurent nägi põrgulikult hea välja nii kottpükstes kui punases õhtukleidis. Kuigi ka siin on Tarantino vägivallaiha kujund ja liialdus (ja kunst kui soovite) tegi vägivalla kujutamise realistlikkus filmi jälgimise põrgulikult raskeks. Kui filmis "Kill Bill" raius pruut 99 yakuzat tükkideks ajasid visklevad jäsemed ning siia-sinna purskav veri oma koomilises liialduses naerma. Siin oli aga palju enam loojutustamist ning liiga "päris" stseene- skalbirebimist ja inimeste puruks tulistamist.
Ja mida räägivad filmiblogid:
Supernatural: "Tõprad pakuvad meile nalja, mürtsu ja vägivalda rohkem, kui kopika eest. Alates skalpeerimisest ja kurikapeksust kuni Aldo Raine’i laheda itaalia aktsendini välja, mille peale terve kinosaal, nii palju kui meid seal oli, naerust rõkkas. Kusjuures, filmis oli tõsiselt palju humoorikaid kohti ning isegi kinopublik polnud loll ja lapsik ning naeris väga õigetes kohtades."
"Veel tahan kiita filmi stiili vägivaldsuse suunas. Ei olnud tehtud küll stiilset purskavat verd nagu Kill Billis, kuid skalpeerimine, kurikapeks, haakristiga märgistamine, baaristseen ning nii mõnigi muu asi olid tõsiselt kõvad oma stiili ja efekti poolest. "
Jesterhead`s Colony: "Mõningal määral jäi filmi juures häirivaks faktoriks tragöödia ja koomilisuse puhtal kujul käsikäes käimine ja seda eriti alguses, aga harjumatusest sai kiiresti kõike muud unustama panev reis läbi Tarantino visiooni."
See ongi mu peamine õõv. Filmis "Almost Famous" nimetab Lester Bangsi raadioDJ-st tegelaskuju termini "industry of cool". Me juba teame mida Tarantinost oodata, köhime selle eest pappi ning tarbime neelates seda laheda ja esteetilise rüüsse riietatud jõhkrust, sest see on ju Meelelahutus.
Aga lugege parem, mida Jan Kaus Sirbis tõbrastest ja maailmast arvab. Peale selle artikli lugemist hakkas mul kergem. Natuke.
Desensibiliseerumisest piparmynditees varasemalt.
Supernatural: "Tõprad pakuvad meile nalja, mürtsu ja vägivalda rohkem, kui kopika eest. Alates skalpeerimisest ja kurikapeksust kuni Aldo Raine’i laheda itaalia aktsendini välja, mille peale terve kinosaal, nii palju kui meid seal oli, naerust rõkkas. Kusjuures, filmis oli tõsiselt palju humoorikaid kohti ning isegi kinopublik polnud loll ja lapsik ning naeris väga õigetes kohtades."
"Veel tahan kiita filmi stiili vägivaldsuse suunas. Ei olnud tehtud küll stiilset purskavat verd nagu Kill Billis, kuid skalpeerimine, kurikapeks, haakristiga märgistamine, baaristseen ning nii mõnigi muu asi olid tõsiselt kõvad oma stiili ja efekti poolest. "
Jesterhead`s Colony: "Mõningal määral jäi filmi juures häirivaks faktoriks tragöödia ja koomilisuse puhtal kujul käsikäes käimine ja seda eriti alguses, aga harjumatusest sai kiiresti kõike muud unustama panev reis läbi Tarantino visiooni."
See ongi mu peamine õõv. Filmis "Almost Famous" nimetab Lester Bangsi raadioDJ-st tegelaskuju termini "industry of cool". Me juba teame mida Tarantinost oodata, köhime selle eest pappi ning tarbime neelates seda laheda ja esteetilise rüüsse riietatud jõhkrust, sest see on ju Meelelahutus.
Aga lugege parem, mida Jan Kaus Sirbis tõbrastest ja maailmast arvab. Peale selle artikli lugemist hakkas mul kergem. Natuke.
Desensibiliseerumisest piparmynditees varasemalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar