Foto tegi Henri Laupmaa, tiba töötles Littlewing. Tartu Uue Teatri teemad on paeluvad. Seekord siis prostituutide ning näitlejate enda lood.
"Vaikijate hääled"- need on lood, mida avalikkuses meelsasti ei räägita. Ning kui räägitakse, siis saadavad neid demagoogitsevad põhjendused maailma vanemast ametist, naiste amoraalsusest ja harimatusest ning õigusest ise rahateenimisvõimalus valida. Nii nagu see individualistlik- materialistlikule paradigmale omane.
Aga etendusest siis, niipalju kui sellest avalikult jutustada võib. Kes veel pole kuulnud massimeediast, teadmiseks, et publiku sõlmiti konfidentsiaalsuslepingud etenduse sisu levitamise kohta. Loodan, et ma oma üldistustasemega siin seda piiri ei ületa.
"Elud"on nagu korralikule eksperimentaalteatrile omane: napid, kuid mitte seetõttu vähem mõjusad vahendid, bläkkboks, vaba õhkkond (etenduse heli- ja valguskujundamine toimub kõigi silme all lavastaja teostuses, näitlejad jutlevad publikuga ja omavahel enne etenduse algust), video kasutamine. Väljakutsed noortele näitlejatele ja Keilile endale. Novosjoloval läks etendusse "ärkamisega" rohkem aega, kuid enamuses etüüdides ei jäänud ta siiski siiruselt palju Pähklimäele alla.
Näitlejannad noored, ilusad ja saledad, kord rõõmsad ja kelmikad, kord hirmahastavalt siirad. Nendega võrreldes nõudis meesprostituudiks kehastunud macho- Keili imposantselt paistvate kehavormide usutavaks mõtlemine pingutust. Samas nautisin Keili vaikivat kohalolekut dia- ja tri-loogides naistega.
Need nö langenud naised otsivad raha ja armastust valedest kohtadest. Prostituudid jõuavad mitmel puhul oma lugudes välja lapsepõlve ning need lood hoolimise puudumisest on hingematvalt ahastavad. Meie ette astuvad järjest emotsionaalsed invaliidid ja suhtesõltlased, kes kompenseerivad materiaalsega muid puudujääke või ei leia enam muid vahendeid oma pere ja laste elatamiseks. Ja see on nii kohutavalt kurb.
Etenduse lõpulugu, "Because tonight" (originaalis Patti Smithi esitatud), peabki kõrvulukustavalt ja hingekriipivalt kõlama.
Mida kritiseerida? Olen hakanud enam hindama oskust öelda vähemaga rohkem. Ka kõnealune näidend oleksid võinud mahtuda vähema, kui kolme tunni sisse.
"Elud" vähendab tunduvalt distantsi meie ja nende vahel, igalühel on oma lugu rääkida.
Las esimese kivi viskab see, kelle kapis ühtegi luukeret pole.
Aga etendusest siis, niipalju kui sellest avalikult jutustada võib. Kes veel pole kuulnud massimeediast, teadmiseks, et publiku sõlmiti konfidentsiaalsuslepingud etenduse sisu levitamise kohta. Loodan, et ma oma üldistustasemega siin seda piiri ei ületa.
"Elud"on nagu korralikule eksperimentaalteatrile omane: napid, kuid mitte seetõttu vähem mõjusad vahendid, bläkkboks, vaba õhkkond (etenduse heli- ja valguskujundamine toimub kõigi silme all lavastaja teostuses, näitlejad jutlevad publikuga ja omavahel enne etenduse algust), video kasutamine. Väljakutsed noortele näitlejatele ja Keilile endale. Novosjoloval läks etendusse "ärkamisega" rohkem aega, kuid enamuses etüüdides ei jäänud ta siiski siiruselt palju Pähklimäele alla.
Näitlejannad noored, ilusad ja saledad, kord rõõmsad ja kelmikad, kord hirmahastavalt siirad. Nendega võrreldes nõudis meesprostituudiks kehastunud macho- Keili imposantselt paistvate kehavormide usutavaks mõtlemine pingutust. Samas nautisin Keili vaikivat kohalolekut dia- ja tri-loogides naistega.
Need nö langenud naised otsivad raha ja armastust valedest kohtadest. Prostituudid jõuavad mitmel puhul oma lugudes välja lapsepõlve ning need lood hoolimise puudumisest on hingematvalt ahastavad. Meie ette astuvad järjest emotsionaalsed invaliidid ja suhtesõltlased, kes kompenseerivad materiaalsega muid puudujääke või ei leia enam muid vahendeid oma pere ja laste elatamiseks. Ja see on nii kohutavalt kurb.
Etenduse lõpulugu, "Because tonight" (originaalis Patti Smithi esitatud), peabki kõrvulukustavalt ja hingekriipivalt kõlama.
Mida kritiseerida? Olen hakanud enam hindama oskust öelda vähemaga rohkem. Ka kõnealune näidend oleksid võinud mahtuda vähema, kui kolme tunni sisse.
"Elud" vähendab tunduvalt distantsi meie ja nende vahel, igalühel on oma lugu rääkida.
Las esimese kivi viskab see, kelle kapis ühtegi luukeret pole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar