kolmapäev, 7. november 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
"Et ei pühiks aeg mind ära nagu lehte..."
Siin on kirjas minu mõtted muusika, kultuuri, ilu ja eluelamustest. Täpselt nii nagu mulle tundub, kõrvale kuuldav ja silmale nähtav on - mis mind liigutas, mõtteid ärgitas või jala tatsuma ja suu lauma pani. Teretulemast teetassi taha kaasa mõtisklema ja ümisema!
Endale ja sõpradele- tuttavatele kindlasti. Neile kelle hinge on kultuur konstantse pesa teinud või kasvõi kaks korda aastas külas käib. Neile kes teavad, mis on teater ning kuidas muusika liigutab meelt.
See siin on õnnestunud üritus, kui:
* mõnestki siinsest monoloogist kasvab välja dialoog või siis diskussioon.
* mõnele näole ilmub naeratus, äratundmisrõõm või uudishimu uute sündmuste vastu
* keegi leiab enda jaoks midagi uut ja huvitavat
2 kommentaari:
No see kollane massin on peaaegu sama ülbe kui sapikas, kuid kindlasti mugavam ja töökindlam.
Kusjuures, meie majas töötab üks Lõuna-Euroopa päritolu noor mees, kes sõidab kabrioletiga. Eesti kliimas ja kabriolett :D Suve lõpus tõi ta selle Eestisse, kuid ilma katteta pole ma masinat kordagi näinud. Ja ausalt öeldes pean ütlema, et väike õeluseuss minu ootab suuri vihmu ja lumesid. Samas naiste seas lööb selline masin muidugi laineid... need paarkümmend päeva aastas, kui saab katte alla lasta ja tuulel juukseid silitada lubada...
Eva
Rääkides kabrioletist, kas Sa mäletad, kus ja kuidas Isadora Duncan surma sai :P?
Postita kommentaar