Hard rock on surnud! Elagu hard rock!

90-ndate lõpul laulis Lenny Kravitz, et rokenroll on surnud. Aegajalt tunnen nii minagi, eriti kui laibast pruudile üritatakse nii siin kui seal elu sisse puhuda- ja no mitte ei õnnestu. Vahel aga selgub, et pole ta surnud midagi, elab ja hõõgub. Aegajalt lööb lõkkelegi. Tuleb teine ainult ülesse leida.

Mina leidsin! Reedel Genialistid klubist, kus ürituse "Noorte Hääl" raames astus ülesse Tallinna punt Speed King. Poisid on veel päris noored ning tõmbenumbriks olnud Vermona elektriorel on tõenäoliseltki isadelt päranduseks saadud, aga omaloomingu ja vahetu olemisega ehedamad kui vanameistritest koosneva Led R. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et üle pika aja polnud ma kontserdijärgsel hommikul lihastes piimhapet tundnud. Ja see polnud mitte paha tunne :).

pildil ansambel Speed King, klõpsas Rait Tuulas ühel teisel kontserdil

enda kohta ütlevad poisid järgmist(refereering myspace`st):
"I think our specific sound derives from our old-school Vermona electric organ. It's often said that music and style repeats itself after thirty years and the old traditions come back to life. We hope that we can give a sufficient contribution to revive the seventies and pay our utmost respect to the immortal rock and roll dinosaurs of that time. Our greatest heroes are Deep Purple, Led Zeppelin and Black Sabbath. Having mentioned these three, I have to add Focus, The Beatles, Uriah Heep, The Sweet and The Doors. And, of course, no one can escape from the influences of Queen and Pink Floyd."

Mis on hard rock? Rokipeerud tõenäolisemalt pikemat seletamist ei vaja, muudele loomadele ütleks nagu nagu filmis Spinal Tap kitarrist Nigel Tufnell: tegemist on rokenrolli ja bluusi ristandiga, mida mängitakse väga kõvasti!
Aga nagu vanarahvas ja Hannes Luidalepp ütlevad: vähem möla- pikem samm.

Kuula Speed Kingi

PS1 : Kui keegi nuputab, kelle poeesiat on kasutatud loos "Kas ma Eestit unes nägin", siis selleks on Juhan Liiv!
PS 2: Aitäh Miale, kes mu tähelepanu antud kontserdi toimumisele juhtis