Tolmuse tee ääres mängis päikesepaistes omapärane trio. Nende riided pärinesid erinevatest aastakümnetest, kuid moodustasid igaühe puhul hästi kokkusobiva boheemlasliku terviku. Mees mängis bassi, mis oli ehitatud vanast kastist, kepist ja köiejupist, temaga koos musitseerisid naine hiiglavana akordioniga ja teine naine narmendavate äärtega trompetil. Naised laulsid kahehäälselt, mis pillimängusaatega kenaste kokku sobis.
Umbes nädal tagasi, kui vahtraõied lõhnasid sama heasti, kui siin Taaralinnas täna, täitus Kopenhaagenis üks mu ammuseid unistusi. Alates keskkoolis olen ma tahtnud minna Christianiasse - vabalinna Taani pealinna südames. Tol ajal hipilike riideid kandes, 60-70ndate muusikat kuulates ning hipiloosungitest vaimustudes tundus see artiklitest põnev ja piltidelt paeluv.
1971. skvottisid mõned noored kesklinna-piirkonnas asuva sõjaväelinnaku ning sealt saigi end ise autonoomseks linnaks kuulutanud kommuun alguse. Praegu on see elupaigaks kunstnikele, kirjanikele, muusikutele ning muudele loov- ja vabameelsetele inimestele. Reedesel pärastlõunal, kui sinna juhtusin, mängis ühe baari ees bänd ning publikum tundis end vabalt - kes õllet libistades, tantsides või suitsetades. Näha oli, et siin elavad vabameelsed inimesed, kes armastavad kunsti ja graffitit enda ümber, sest seda leidus seal tõesti ohtralt. Kunstisaalis oli maalide näitus ning paljud seinat kaunistet graffitiga, linna ühes osas olid vanametallist nikerdatud vanad toolid ning metallist naise skulptuur, siin-seal keraamika-mosaiike. Keset Christianiat on pusher street , mil on pildistamine keelatud. Tänavat ääristavad letid, kus müüakse kanepit ja hašišit erineval kujul ning siin-seal on suitsetajaidki. Ilma selle tänavata oleks see vaid roheline ning omapärane tšillimisala. Aga keda ma ei kohanud, olid ebameeldivalt purjus või pilves teisi häirivad kodanikud, keda õhtusel ajal tavalistes kesklinnades või festivalidel leida on. Ehk siis kas roheline boheemlaslik lõõgastuslik ala või narkokants - tõde on kuskil vahepeal.
Taanlanna sõnul, kes mulle Christianiat tutvustas, on vabalinn viimastel aastatel paljude debattide keskmeks. Seda tahetakse sulgeda narkootikumide müümise tõttu ning eks ka piirkonna kinnisvarahinnad oleksid kõvad, kui õnnestuks praegused elanikud rohelisest puu jm lobudikerajoonist välja kupatada ning sinna ohtralt kortermaju ehitada. Ana tahaks ise seal elada, kuid kommuuni sissesaamine pidi keeruline olema, kohalikud valivad väga, keda enda sekka võtavad ja tahtjatestki puudu ei tule.
Muusika ja kahehäälne laul jäid mind saatma kauaks kui astusin lahkudes läbi sildi alt "You are now entering EU".
Love, peace and happiness!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar