reede, 22. jaanuar 2010

Päike ikka paistma jääb ja muusika ei vaiki iial (K. Kikerpuu)!

Asutuse talvepäevadele minnes poleks ma osanud oodata muusikalisi elamusi. Aga ennäe, ka õnn teatavasti ei hüüa tulles :).
Lõunasöögi ajal levisid kuuldused õhtul esinevast retrobändist ning viimaks olidki laval 80-ndate stiilis dressipluuside ja kitsaste valgete püksidega ansambel. Nüüd ma tean, keda ma oma 30ndale juubelile esinema ja tantsuks mängima kutsuks, kui ma juhtuks vahepeal lotomiljonäriks saama. Regati kavas vahelduvad ja kombineeruvad funk, vana disko, pop ja estraad!

Regatt ütleb oma kodulehel, et "jätkab oma tegemisi egiidi all, et kuna Eestis on erinevatel aegadel mängitud ja loodud palju head muusikat, on meie kohustus seda edasi kanda tulevastele põlvedele läbi oma ajastutruude esinemiste ning uute omanäoliste versioonidega vanadest 70-ndate hittlugudest!". Intensiivselt on nende repertuaaris esindatud ka 80-ndate kuumimad Eesti ja nõukogude hitid (mitmed lood kõlasid vene keeles, näiteks filmist "Teisikud"!). Kõlasid Vitamiini "Sein on ees", Fixi "Ulila", Kuudi tuntuks lauldud "Mind veel ei ole", Billy Joeli "Sulle Leyna", õdede Kõlarite "Soovide maa", Mägi "Peegel", mitmeid Radari lugusid ja loomulikult Joala esitatud "Kui mind kutsud sa" (Pedersen/Karmo). Niuts, kõige ilusamad lood on alati valsid, ma ütlen!

Väljapeetud repertuaarivalik, stiilsed kostüümid ning entusiasm nakatasid publikumi. Vähe süntesaatorit ja ohtralt elektriviiulit+ mitmehäälsus! Entusiastlik viiuldaja ja solist, kes vägagi adekvaatselt "Joalat tegi". Annan andeks küllaltki keskmise heli ning koleda polkaversiooni Cliff Richardi loost "Devil Woman" (eestindatult "Saatanlik naine").
Hindan stiilipuhtust ja viitsimist arhiivides kaevata!

Kommentaare ei ole: