
Praeguseks olen lepingut murdnud: Alendri kurvameelsed, kuid ilusad viisid jõudsid minuni läbi sõpradega koos laulmise. "Haldjasaar" (Rimmel); "Üks väike rõõm"(Alender); "Minu Eestimaa"(Niinemägi); "Võta mind lehtede varju"(Luik); "Veereva elu ragin" (Üdi): "Üksikutele"(Alender); "Kivid, lambad" (Runnel).
"Ööpäev"(Üdi) ", "Sa ütlesid, näkku ei lööda (Osila) ning "Hüvasti kollane koer" (Alender) tekitavad minus aga senini ängi ja õõva. Kui lauldakse "Ja mu pea, see padjale ei mahu. Pea, mis kive müüri küljest lööb", on selline raskemeelsus minu jaoks raskesti talutav.
Alendri viisistatud "Armastuslaul" (Üdi) on tonaalsuselt täielikult erinev JÄÄ-ÄÄR`e tõlgendusest samale tekstile (pealkirjaga Romanss). Üks on ahastav mälestus, teine aga palve või unistus.
Marg

Vaheri esitatud 10 palast loeksin mina vaid kahte tonaalsuselt positiivseks ning ülejäänuid kurvameelseks. Ma ei oska siiski kurbust väga hästi joonistada.
"Lootuses"(Osila) ja "Solaarne" (Osila) - need on minu pihlamarjad elunööri otsa lükkamiseks.
Kuula Urmas Alendrit.
Kuula Margus Vaherit
2 kommentaari:
Mulle tundub, et keegi, kes suudab kurbust väljapoole suunata (ja laulmine seda kindlasti on), selmet sees hoida, on teel sellest üle saamise poole. Sellisel inimesel on tulevikulootust; ta vormib oma kurbuse millekski konstruktiivseks ja/või ilusaks, mitte ei lase sel ennast üle võtta.
Eks ju ka bluus sai alguse sellest, et inimesed hakkasid raskustest üle saamiseks neist laulma.
Mulle on "Ööpäev" viimasel ajal üsna südamelähedaseks lauluks saanud. Iga kord, kui vanematekodus käin, siis ära tulles kummitavad peas selle loo esimesed read:
"Tulen külast, mitte ainult külast / Seekord kodus käisin külas ma".
:) Absoluutselt nõus selle esimese osaga.
Eks me igaüks tekitame ise lauludele oma seosed ja taustad. "Ööpäev" lauluga seostub lihtsalt mul selline ebakindel nihelus.
aga samas ka:
"Igal hetkel sünnib uusi asju, päevast päevast aina suuremaid...."
Postita kommentaar