1. mail käisime kohalikus (jazzi)klubis "Tunnel", kus iga õhtu! elav muusika. Muusika stiilis rock- jazz- blues- folk. Suuruselt umbes 2 Illegaardi, puitistmed ning mõnus kodune olemine.
Seekord siis nagu rusikas minu silmaauku lubati bluusi. Ning seda ka sai. Lisaks siis ka peoga kantrit ja folki. Esines bänd Folks 4 blues.Kokkuvõttes oli meeldiv kokkupuude kohtuda valikuga oma lemmikmuusikast elavas esituses.
Repertuaarist: Cashi "Folsom Prison", bluusistandard "Mustang Sally", Joplini "Cry Baby", Dylani "All along the watchtower", "These boots are made for walking", "Mr BoJangles", Hendrixi "Little wing" ja "Hey Joe", Animalsi esitatud "House of the rising sun", Bob Segeri "Turn the page". Lõpupalaks fanaatiliselt ülienergiline Rolling Stonesi "Sympathy for the devil". Ühesõnaga korralik läbilõige 60-70. ndate rokenrolli ja rythm and bluesi parimatest paladest. Meeldiv kahehäälsus ning akustilised kitarrid. Elektrikitarri oleks esialgu saundi pärast aknast välja visanud, kuid kuskilt keskpaigast hakkas see ka muu kollektiiviga klappima.
Lisaks naissolist Alex Todi 2 omaloomingulist soolopala, mille võiks tituleerida kaasaegseks feministlikuks bluusiks. "All there is" tänapäevastest valikutest suhetes ja armastuses. Väga hingestatud ja mõjuv esitus. Ammu olen igatsenud mõnusat naisvokaali kuulda ning see igatsus kindlasti täitus. Alex muide väga väga välimuselt ja veidi ka häälekõlalt (eriti laivis kergelt tõbise kurguga:)) sarnaneb Janis Jopliniga.
Alguses tundsin end klubis väga omal kohal olevat! Mõned lood on aga lõpmatust ketramisest algajate pillimeeste ning iga teise end vähegi bluusbändiks nimetava kollektiivi poolt, muutunud minu jaoks kergelt talumatuks süldiks (ntx Hey Joe ja Mustang Sally, paraku ka Little Wing). Osade palade puhul on laiv-bändil lihtsalt väga väga keeruline midagi uut pakkuda. Aga pillimängijad ise kindlasti seda ei tunnetanud. Nad olid lustivalt vabad oma vähese publiku ees. Kindlasti pole tegemist professionaalsete muusikutega. Pigem võis laval olla kohalik kindlustusagent, füüsikaõpetaja, florist, suurfirma raamatupidaja ning taksofirma omanik. "Sympathy for the devil" aga kompenseeris lõpus tekkinud nihelemised mitmekordselt. Pleased to meet you. Hope you guess my name!
Kindlasti eksisteerib selline rakuke igas riigis. Go rock`n`roll, peace and happiness!
PS: ühes asjas on austerlased meist kindlasti maas (jõuavad järgi juulis 2008). Nimelt koju jõudes tundsin end äärmiselt ebameeldivalt suitsuhaisuseid riideid ära võttes.
PS: ühes asjas on austerlased meist kindlasti maas (jõuavad järgi juulis 2008). Nimelt koju jõudes tundsin end äärmiselt ebameeldivalt suitsuhaisuseid riideid ära võttes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar