kui ma oleksin autoomanik vol 4

Lumi on ilus ja äärmiselt äge, et see nüüd lõpuks ka püsivamalt maha tuli. Siin aga ainukene olukord viimaste päevade jooksul, mis pani mind lume sulamist soovima....
Kange tahtmine oli teist sinitriibulise kindlaga patsutada, kuid ma polnud kindel, et jõmpsikas mitte selle peale kõva kisa poleks tegema hakanud.


Minid on mind vist kummitama hakanud :). Eile öösel kodupoole kõmpides, trehvasin pildiloleva tumesinist venda. Otse kesklinnas, Barclay hotelli ees, puhkas ta kenasti lumemütsi all päevakärast.

3 põhjust miks mul ei ole oma autot

Kui mu bloogis oleks põdemissektsioon, siis kirjutaksin ma siia ühe loo.

Lugu räägiks sellest, kuidas täna tundsin, et võiksin käituda nagu mõni filmitegelane, kes oma ettekujutuses kellelgi silmad välja kratsib või vastu vahtimist annab ning samal ajal reaalelus piinlik olukord jätkub jätkub jätkub.

Lähtuvalt minu aasta noorema sugulase arvamusest, kes mind pungil toidukotiga peale juhuslikku üksteise-otsa jooksmist Selveris oma autos koju sõidutas, on kolm põhjust, miks mul ei ole oma autot ( ja noh ei peakski olema ju):

- ma elan ju üksi ja ei söö eriti palju;
- mul ei ole meest ja last, keda kuhugi oleks vaja sõidutada;
- ma elan peaaegu kesklinnas ja võin ju alati jala minna kesklinna sõbrannadega pidutsema;

Kuidas üldse on võimalik elu ilma mehe, lapse ja autota? Ma vist olen siiani millestki väga olulisest täiesti valesti aru saanud.

Aga kuna piparmynditeel ei ole põdemissektsiooni, siis ma ei kirjutanud seda lugu siia, eksole !

usaldage oma vaistu, kodanikud ehk kui ma oleksin autoomanik vol 3

kui teie vaist ütleb teile hommikul enne kodust lahkumist, et mingitel irratsionaalsetel põhjustel oleks tarvis fotoaparaat kotti pista, siis usaldage teda.
Mina pidin lõuna ajal koju tagasi kõmpima, et jäädvustada järgmist....

poseerib Renault 4 GTL

Hard rock on surnud! Elagu hard rock!

90-ndate lõpul laulis Lenny Kravitz, et rokenroll on surnud. Aegajalt tunnen nii minagi, eriti kui laibast pruudile üritatakse nii siin kui seal elu sisse puhuda- ja no mitte ei õnnestu. Vahel aga selgub, et pole ta surnud midagi, elab ja hõõgub. Aegajalt lööb lõkkelegi. Tuleb teine ainult ülesse leida.

Mina leidsin! Reedel Genialistid klubist, kus ürituse "Noorte Hääl" raames astus ülesse Tallinna punt Speed King. Poisid on veel päris noored ning tõmbenumbriks olnud Vermona elektriorel on tõenäoliseltki isadelt päranduseks saadud, aga omaloomingu ja vahetu olemisega ehedamad kui vanameistritest koosneva Led R. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et üle pika aja polnud ma kontserdijärgsel hommikul lihastes piimhapet tundnud. Ja see polnud mitte paha tunne :).

pildil ansambel Speed King, klõpsas Rait Tuulas ühel teisel kontserdil

enda kohta ütlevad poisid järgmist(refereering myspace`st):
"I think our specific sound derives from our old-school Vermona electric organ. It's often said that music and style repeats itself after thirty years and the old traditions come back to life. We hope that we can give a sufficient contribution to revive the seventies and pay our utmost respect to the immortal rock and roll dinosaurs of that time. Our greatest heroes are Deep Purple, Led Zeppelin and Black Sabbath. Having mentioned these three, I have to add Focus, The Beatles, Uriah Heep, The Sweet and The Doors. And, of course, no one can escape from the influences of Queen and Pink Floyd."

Mis on hard rock? Rokipeerud tõenäolisemalt pikemat seletamist ei vaja, muudele loomadele ütleks nagu nagu filmis Spinal Tap kitarrist Nigel Tufnell: tegemist on rokenrolli ja bluusi ristandiga, mida mängitakse väga kõvasti!
Aga nagu vanarahvas ja Hannes Luidalepp ütlevad: vähem möla- pikem samm.

Kuula Speed Kingi

PS1 : Kui keegi nuputab, kelle poeesiat on kasutatud loos "Kas ma Eestit unes nägin", siis selleks on Juhan Liiv!
PS 2: Aitäh Miale, kes mu tähelepanu antud kontserdi toimumisele juhtis

Kui ma oleksin autoomanik vol 2

Miks mulle meeldib eesti estraad

Kõigepealt peaks siin veidi ka selgitama, mida ma eesti estraadi näol silmas pean. Nuude, Borka ja Oruka “tulipunased-kivist-inglid-roosid-meri-ja-tuul” unustage kohe parem ära. Pigem pean silmas 60.-70. ndate lõpus loodud palasid ning Horoskoobi saadet. Seda poppi mida loodi siis ning ka osaliselt 80-ndate alguses. Ka eesti noore biitmuusika mõned palad võiks kohati siia alla liigitada (ärge nüüd nihelege palun Biitpiraatide kogumikku kuulanud! Ma ütlesin “mõned” ja “kohati”).

Erinevalt enamikust tänapäeval sündivast lüürikast kasutati siis kogenud sõnameistrite loomingut. Siit tulenevalt siis ka üks aspekt: mõttekad sõnad, mis räägivad meile mingit lugu ega ole teatud sihtgrupile sihipäraselt pealeminema turundatud, samas armastuslaulud vist läksid kaubaks siis ja lähevad nüüd, aga kui sisu võrrelda on erinevus oi kui suur. Eurovisiooni vaadates (esteet k..i-peadele: ma vaatan tähtede tantsusaadet ka muide!) tundub nagu olekski kõik üks ja seesama laul, nii vähe on neid palu, mis oma lüürikaga millegis eristuvad. Ja olgem ausad, kes see viitsibki seda emotsionaalset a la “ma tahan sind, sa vajad mind, milleks meile küll see mäng” soigumist ära kuulata. Mina ei viitsi igatahes.

Kuidagi hakkab vastu ka see produtseeritus ja turunduslik kalkuleeritus, millega publikut püütakse. Aga samas oleks vist ka veidi naiivne arvata, et kõik lood, mis sõna ja viisimeistrid aastakümneid paika panid alati mingit püha üritust ja emotsiooni kajastasid. Mine tea. Mulle tunduvad nad igatahes usutavamad ja sügavamad.
Mitte, et ma nüüd väidaksin, et tänapäeval heade sõnadega lugusid ei tehtagi. Kindlasti tehakse. Igatahes nende kontsentratsioon tundub suhteliselt väike olevat või njah…olen mina lihtsalt lootusetult vanamoeline inimene.

Elame ajastul, kus on terve möödund aastasaja muusikaline looming kättesaadav ning seega ohtralt erinevaid aspekte ja võrdlusmomente- midagi igaühe jaoks. Võimalused oma kõrvu küllaltki erineva kraamiga nuumata. Ega siis liiga palju estraadi pole ka hea kuulata, läheb kohe liiga roosaks kätte. Aga siis saab ju kohe muust oopusest valida :).

Ühesõnaga kokkuvõtlikult on estraad hea ja meeleolukas meelelahutus, mis täidab mitmeti ka eskapistlikku funktsiooni. Seda saasta ja melanhooliat on teinekord argielus küllalt ning see rõõm ja energia (kuigi ma tegelikult tean, et see on osaliselt võlts ja isegi naiivne) kandub sellist muusikat nautides kuulajasse üle.

Tsiteeriks siinkohal veel Uno Loobi lauldud sõnu (kahjuks sõnade autorit hetkel ei tea):

“Muusika on rõõmu jaoks, vanade ja noorte jaoks!
Mis meil üle jääks, kus küll ilu näeks, kui kord laulud ilmast kaoks?
Muusika on rõõmu jaoks!
Ta ainult kinni püüa, kinni püüa, kui veel oled noor
Ta enda juurde hüüa, juurde hüüa, et siis minna koos!”

Tallinn 1970

“Teretulemast võistluskontserdile Tallinn 70 ! Üksteist aastat järjest kõlavad Estonia kontserdisaalis vana aasta õhtul uued laulud ja muusikapalad. Ja teil head kuulajad on võimalik otsustada missugused te võtate kaasa uude aastasse.“

Sissejuhatus (P. Saul)
Ei, te ei ole sattunud vaatama mõnda 50-ndate aastate Hollywoody filmi. Tegemist on endiselt Estonia kontserdisaali ja Peeter Sauli juhatatud orkestriga.

Palus pohli punetab (Naissoo- Saar)
“…aga ööd on uneta…” kostab unelev bossa noore ja sumedahäälse Marju Kuudi esitusel. “…ei saa mõtted magada, ei saa” ning ka see sume unistus ootab ja igatseb, et tuleks taas keegi, kellega “õitseb õhk ja laulab liiv ja suvi seisab hetkeks”.

Meremuinasjutt (Naissoo- Beekman)
Valsitaktis lugu viib meid meid purjekate ja meremeeste seltsi, kes unistavad valgetest purjedest ja sinistest rannikuviirust. Ja tormidest suurtest ja kurjadest ja karidest kraapavast kiilust. :)

Armunud mees (Oit- Karmo)
Totaalne hittlugu, mille lõpuosas kõlav gruuvi saksisoolo muudab lisaks šarmikas-särtsakale Helgi Sallole selle loo veelgi vürtsikamaks. Kergete kiljatuste vahele. Absoluutselt andekad on siinkohal sõnad, mis mõnele lugejale ehk kindlasti tuttavad tulevad ette ühe Tartu muusikalise kollektiivi repertuaarist ;).

Armunud mees on üks naljakas mees 2 X
Ta ?…… …………? ning tähtis nägu ees
Armunud mees on üks imelik mees 2x
Ta unustab maised asjad ja hõljub pilvede sees

Ei iial ta torise, diivanil norise nagu meestel moeks
Ei iial ta urise, toiduga nurise ning ei lehte loe
Seepärast armunud mees on üks hinnatud mees, jaja!
Sest armunud mees on üks hinnatud mees

Armunud mees on üks naljakas mees 2x
Tal alates pulmapäevast on tähtis nägu ees
Armunud mees on üks imelik mees 2x
Ta kunagi kuigi kaua ei hõlju pilvede peal

Siis peagi ta toriseb, diivanil noriseb nagu meestel moeks
Ta meeleldi uriseb, toiduga nuriseb ning vaid lehte loeb

Seepärast armunud mees on üks hinnatud mees
Sest armunud mees on üks hinnatud mees

Nii kaua kui jääb ta selleks, ja on üks armunud mees 4x

Tantsima ! (M.Hunt)
Sheik –sheik- sheik –sheik –sheik- sheik –sheik
Kuulutab rõõmu noorusest, armastusest ja tantsimisest! Vello Orumets ja neiud hüüavad
“ Tantsima tantsima tantsima nüüd kutsub meid kõiki, kõiki see viis,
Tantsima ruttu, sest kevadöö meilt hommik peagi viib!” ja saalis lippab ringi Amori-poiss.

See on mu laul (Ojakäär- Promet)
Kurvameelne valss. Siinkohal on meloodia tonaalsus ning rütm ja selle loo lugu öeldud juba nende sõnadegagi. “Mul on üks laul, mida keegi ei tea ja teised seda teadma ei pea. Hall on mu laul, on kõle ta viis, kui süda on lõhkemas ta tuleb siis“.
Ka Marju Kuut on siin hoopis teise kõlaga, kui teda tema kuulsamakslauldumatest paladest (näiteks Raagus sõnad) teatakse.

Sa minu kauge kallas (Kõrver- Kesamaa)
Taaskord valss, kuid seekord keerutab meid Voldemar. Veidi liiga ilutsevad sõnad. Sellel kogumikul paraku minu jaoks kõige kaugemaks jääv pala. Aga valss!

Ma pean sind südamega kuulama (Oit- Saar)
Ammuilma klassikaks saanud värsiread, mida on päris paljud erinevad artistid tõlgendanud. Seetõttu on see ka kuulajale- lugejale tõenäoliselt kõige tuttavam lugu.
Tõesti, liiga palju õhku õhkub sõnadest, liiga palju pagemist on pilkudest, liiga palju eksimist on hetkedes, liialt palju karedust on kätes, et hoida kedagi väga väga erilist. Kõiges tuleb südant kuulata ja kaasata!

Kummutame kuldset kruusi (Taniel- Luik)
Mõned vaimukad nõuanded, mida Andres Otsa kehastatud topsisõber võiks soovitada nii mõnelegi tänapäevasele trimpajale. “Esimene viin on vih(g?)a, teine tundub tuline, aga kolmas kruus on kuldne, neljas naerunäoline. Viies viin viib viisakuse, kuues kiusab kurjustama, seitsmes sõge sõeluma, kaheksas karvu katkuma”

Ja ega üks lõbus trimpaja pole ometi siis joodik: “kalli kambrisse ma kaon kohe pärast kolmandamat “! Iga naine teeb siinkohal omad järeldused :P.
Sündimees selles loos on Doorsi sündimehe Ray Manzareki “Vend”.

Lorilaul (Oit- Parve)

Eesti rahvas ei saa ilma lori ajamata. Seekord on lugu lõbusatest pulmadest, kus nii mõnigi asi kisub minema vastupidi Dagö ridadele “sest ju plaanitud oligi nii, milleks kurvastada”. Aga ei kurvasta selles polkas needki pulmalised!

Kasatšok (Lipand- Karmo)
“Õhtud pikad ja sumedad, patsid pikad ja sumedad..”
Kutsutakse tantsima neide, kel kärsitus jalgades. Ja kutsujaks bravuurikas noorsand Vello “mina üksi neiud, ei ole kollanokk, näitan teile, mis ma võin kui kõlab kasatšok”, vokaalselt saadavad teda Lained.
Läheks isegi ;)!

Roheline taevas (M.Hunt)
Rõõmus ja hoogne biitpala, kus hullutav saksofon paneb kohe iseenesest jalad tatsuma ja puusad liikuma. Suurepärane finaal nii ühele kontserdile kui vinüülplaadile.
Minu kõrvus kumiseb see juba päris mitmendamat nädalt. Kahju, kallid sõbrad, et helisid ei anna siia kanda….aga tulge mulle külla ;)!

“Nüüd seisan akna all oodates millal sa tuled
Ootan ma sind ja aeg tukkuvat näib
ei pole palju vaja mul rõõmu et tuua
mu kõige suurem rõõm koos sinuga käib”