Morgani poolt parim ja põnevaim trummikäsitlus ning Mats üllatas pidevalt minu arvates küllaltki ebatraditsiooniliste klaverdamis (süntesaatori)-lahendustega. Rääkimata siis hääle, sämpleri ja suupilli omapärasest kasutamisest.
Paraku pean tunnistama, et minus avaldus väikekodanlik väsinud tööinimene, kes arendatud helirägastikes ekslemisel, aeg-ajalt kippus ära väsima.
Rootslasi soojendas meie oma kodumaine Contus Firmus, keda mul õnnestus esimest korda kuulata. Veebiavarustes on neid hellitavalt nimetatud progenooruseks, kuigi mehed on juba tõenäoliselt kolmandat elukümmet ületanud või ületamas.
Miskipärast oli algses koosseisus väljakuulutatud Raul Aan vahetunud Paul Danieliga, kes juba teistestki koosseisudest tuttav. Eelkõige siis Helletustest. Publikus tekitas märkimisväärset elevust lisaks Ülo Kriguli sündisaudidele veel aeg-ajalt ruuporiga/ ruuporita lavale vantsiv kogukas solist Jaan Pehk. Ja üllatusin meeldivalt mitu korda minagi.
Kestab pikk ning ning erinevatel komponeerimislevelitel ekslev progeoopus …..ja järsku prauh, Pehk laval ning Viidingu värsid! Mitmed kollektiivid ja artistid on seda tema luuletust viisistanud (Alender, Jää-äär), nüüd siis ka Contus Firmus helitausta loomas.
Armastuslaul
kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii
ei saagi viia vana jalutut
siis armas jumal mõni päev tee nii
et väsind õnne tunneks valutut
ei mingit kahtlust mingit salaviha
mis mingituna lahkusena näib
et ma ei tunneks siis et see on liha
mis sinu teele tolmu sisse käib
on nagu lõppeks silmapiiri elud
kus piirinuga läbi lõikab tee
sa oled tuul ja põllud ära silud
ja mina tahan aga pole see
ma oma mängust viltu olen aetud
on silmapiiril tekib samasus
kas olin tühi või kas olin laetud
kui tundsin ära mis on armastus
Juhan Viiding
Meeleolu loob foto möödundsuviselt Kuri progelt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar