Spontaanne situatsioonihuumor teeb hommiku...

 ...ehk miks ma hiiglasliku karikakrakimbuga tööle saabusin.

Mina: „Hommikust! Mul oleks kakraid tarvis“. 

Lilleonu: „Tere- tere. No kui palju Sul vaja läheb kah ?“
 
Mina: „Ühest nagu jääb väheks. Tahan teada saada, kas armastab või ei armasta (naer). No tiba rohkem siis.“

Lilleonu: „Aga võta terve see punt euro eest, saad terve õhtuni kitkuda. Homme tuled ütled mulle, kuidas jäi!“

Ilus!

How übercool is that

Kaks bändi. Paar tänavatantsijaid, karge bluusiriff ja soulilikud taustavokaalid. Kaabud, kleidid ja ülikonnad nii Jackil endal kui taustalaulutšikkidel. Ja milline bänd pole äge, milles on kontrabass. Annaks stilistile maniakaalsed 12 punkti! Rääkimata siis mõnusast muusikast - lüürikast! I am truly shakin!

Raba- ja metsailu

 Endla raba, 6. oktoober 2012

 

 

 

kakrad õhtuvalges

Naine

R.I.P piletitapeedile

Kas mäletad seda magusat kibedust, kui midagi, mis on juba tükk aega olnud ja osakene Sinust, saab ükskord otsa? Seda tunnet, et selle aeg on läbi, kuid millegi uue aeg pole veel käes. Selline kergelt ebamugav vahepealne olek. On kahju aga mitte enam liiga palju, sest ma tean, et tuleb uus ja teistmoodi. Nostalgiline tunne siiski.

Seoses toas algava remondiga võtsin maha oma 10 aastat täienenud "tapeedi" kõiksugu ürituste ja kohtade- reiside piletitest, kus olen selle aja jooksul käinud.

Olen igavik tärkavas kevades

Mul on tunne, et ma olen seda lugu kuulnud, 2 aastat tagasi lõkke ääres tibuvihmases augustiõhtus Elva mändide all :). Ja see sobib suurepäraselt aega, kus teeäärtes ja parkides nurmenukud kolletavad ja tooming õitseb. Indrek, ma loodan, et Sa saad Suureks ja Su muusika levib!

Cabo da Roca, Portugal

Lahkusime aedadest, sest meid ootas Sintrast 18 km kaugusel asuv Roca neem, kus plaaniks oli geograafist sõbranna sünnipäeva tähistada. Cabo da Rocal asub Euroopa kõige läänepoolsem punkt ning majakas. Punkti tähistaval kivitulbal seisavad lisaks geograafilistele koordinaatidele portugali ühe kuulsaima poeedi Camoes`i värsid - "Siin....kus maa lõpeb ja algab meri". Eks ongi raske sõnadega kirjeldada seda üle maailmaääre vaatamise tunnet, eriti tabab see vist inimesi, kes pole varasemast taoliselt ookeaniääres viibinud. Nagu näiteks mina ise.

Korraga nii sinine ja nii roheline. 140 meetri kõrguselt kaljuseinalt alla vaadates paistavad all merreulatuvatel kaljunukkidel ukerdavad inimsipelgad vahuste lainete kõrval tühised. Tuulisel kaljunukil, kus seisame, kasvavad pisikesed sukulendilaadsed õitsevad taimed, mille kohta sildid ütlevad, et tegemist on ülimalt invasiivse võõrliigiga. Kaasturistid klõpsivad fotosid endast ja meid ümbritsevad avarusest ja igapäevaselt kivilinna surutud inimest haaravast vabaduseihast. Meie ka.

Kaasasolevad maasikad, juust ja leib, portvein ning pasteis de nata, teevad tuulte eest väikse kaljunuki taha peitudes sünnipäeva pidamise päris õdusaks. Käes on päikeseloojang ja valgus, mis paistab läänepoolseimat punkti tähistavale risti kandvale kivitulbale, muutub väga kiiresti. Päike mängib pilvede vahel peitust ning heidab vaheldumisi meie peale nii hallust kui kulda. Kui lahkume bussipeatusse, jääb meist maha päikese pilvedesse ja merepiiri taha uppumist ülestähendada püüdev fotograaf. Käänulisel maanteel eemalduvast bussi aknast jälgime kuidas meri ja neem korraga hämarusse ja kaugusse hajuvad. Lähedalasuvate asulate majakestes süttivad tuled ning mind tabab korraga seletamatu õnnetunne. Nagu oleks tõepoolest maailmaäärel käinud.

Ja see oli nii ilus.

Sintra - reisielamusi kevadisest Portugalist

Kameelia, Parque de Pena

Kui Lissaboni vanade linnajagude miradourosid (vaateplatvorm), kitsaid tänavaid, kirikuid juba küllalt vaadeldud ja vanaaegse kollase trammiga ning erinevate linnajagude vahel liftidega sõidetud, oli aeg suunduda rohelusse.

Palacio de Pena - ekstravagantseim näidis "arhitektuuriimedest"

Sintra (http://parquesdesintra.pt) on pisike mägilinnake ning sama nime kannab ka seda ümbritsev regioon Lissaboni lähistel, kus asub nii looduspark kui mitmed kunagised kuningate suveresidentsid. Paleed mida külastasime olid kahtlemata vaatamist väärt. Ekstravagantseim neist kõrgemail mäetipul asub Palacio da Pena, mis segu erinevatest arhitektuuristiilidest, mille ehitamist vedas kuninganna Maria II abikaasa Ferdinand. Monserrate palee, mis on 18. saj rikaste brittide ülesehitatud, on üks kaunimaid, mida varem olen näinud. Reisikaaslase sõnul isegi nii kaunis, et selles võiks isegi abiellumise peale mõelda. Monserrate aed sisaldas lähistroopilisi puid ja põõsaid üle kogu maailma. Mauride kindlus ja Palacio Nacional de Pena jäid seekord ajapuudusel külastamata.

Palacio de Monserrate

Elamustevaesem polnud ka bussisõit ülesse mäkke, paleed ja aiad asusid igaüks oma künka otsas. 20 minutit loksumist kitsastel käänulistel teedel, kus kurvid on sedavõrd järsud, et veendumaks, et kahesuunalisel! teel keegi vastu ei tule, kasutati signaalitamist.
Paleed paleedeks, aga nende ümber asuvad aiad, mille ülesehitamisel on paleede endised asukad küllalt palju vaeva näinud, erinevad päris palju põhja-euroopalikust lossiaedadest, kus kõik on joonlauaga planeeritud, pügatud ning klassikalisi pinke mööda sirgjoont laotud.

Parque de Pena sügavustes

Need aiad on enamasti kui lähistroopiline dzungel, mis pigem metsikuid ning klassikalisi peenraid ja iluaiandust seal ei näe. UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv Sintra võõrustab sadu ja isegi tuhandeid turiste, ometi leidub aedades radasid ja soppe, kus kümneid minuteid saab rahus lähistroopika lõhnasid ja üksindust nautida. Kuna me polnud just arhitektuuri ja ajaloolembid, siis kaifisime roheluses jalutades palmiderohkust, puudel kasvavaid epifüütseid sõnajalgu, õitsevaid kameeliaid, lokkavat luuderohtu, puusõnajalgasid ning pea inimsuuruseid mägisibulaid ning agaave, mis meil vaid kiviktaimlates või lillepottides elavad. Üle maailma oli kokku kogutud puid ja taimi: Põhja- Ameerikas sekvoiad, Lõuna- Ameerikas araukaariad, ginko biloba, kadakad, kameeliad Aasiast ja kohalikud Portugalis levinud korgitammed. Lisaks siin- seal mõned pisemad õitsejad.

Mind imponeeris eriti magus, kuid ootamatult värske lõhn, mis ninasõõrmetesse tungis kohe peale mäetippu viivast bussist lahkumist. Kahju, et aega nappis, oleks tahtnud seal parkides või mäenõlvadel veel aega veeta.

Parque de Pena`s oli kollektsioon nii epifüütsetest puudel kasvavatest sõnajalgadest kui puusõnajalgadest. Viimased kasvavad Austraalias ja Uus- Meremaal ning võivad kasvada kuni 10 m pikkusteks.

Metsaserval väike maja...

Tükk aega pole rännukihku ja reisiisu? Vaata siia - imelised vaated loodusest ja erinevatest majakestest ja hüttidest, mis pikemaajalisema loodusenautlemise- olemise võimalikuks teevad. Lingi liiga vallatust nimest ei tasu end häirida lasta, porri piparmynditee ei serveeri.

Eriti imetabane on mu meelest vanadest akendest ehitatud Stephen ja Lucy Marri kasvuhoone Aucklandis, Uus- Meremaal.

Põhjatähest kasti veinini

Seda lugu on kaverdanud Diana Krall, Prince, K.D Lang, Tori Amos ja kindlasti palju teisi vähemtuntuid artiste. Noor briti artist James Blake jutustab oma hääle ja muusikavideoga kõik need tuhat lugu, mille Joni Mitchell aastal oma elust ja armastusest aastal 1971 luulesse pani. Pure Beauty!

Better

Regina Spektor on vene juudi päritolu helilooja ja lauljatar, kes praegu elab USA-s. Klassikalise pianisti koolitusega ning suure hääleulatusega omanäoline artist on leidnud endale ka stiilsed ja huvitavad videotegijad, kes täiendavad artisti loomet ning lisavad sellele uusi dimensioone. Näiteid võib tuua veel ka varasematest - mu lemmikud on "Samson" ja "Fidelity". Konkreetne muusikavideo "Better" pärineb aastast 2007 ning päeval, mil see VH1-s ja Youtube`s avaldati, vaadati seda 24 tunni jooksul 100 000 korda.

Jõuluristikhein

Enne....

ja pärast :).

Kas julged....

Kuidas saada väikeste kuludega oma muusikapalale inspireerivat videopilti?
Loo autor soovis videot, milles oleksid inimeste tegelikud, mitte väljamõeldud lood ning palus oma fotograafist sõbral pildistada inimesi siltidega, millel kirjas hirmud, mida nad oma elus on võitnud. Video tegemisest tehti blogi, palvega inimestel teha endast sõnumiga fotosid ja need video tegijatele saata. Video sai valmis, aga kuna inimesed jätkasid piltide saatmist jäi blogi pikemaks ajaks :).
Motivatsioonilaksuks on eeljärgnev video ja alljärgnev leht päris tore avastamine!!

http://cani.saekert.com/

Eluülikool.

Oskaks siis elada....

Allikas: piirideta internet.

Sisemine tugevus

Rahupaik suurlinnas- Kew royal botanical gardens

Kui Brittide multikultuurses pealinnas turistimine ära tüütab, siis soovitan aega veeta ühes maailma kuulsamas aias, millel 250 aastat ajalugu ning kus siiamaani tehakse ka teadustööd. Kew Royal Botanical Garden asub kesklinnast veidi rohkem kui pooletunnise tuubisõidu kaugusel, kuid sinnajõudmine on kindlasti vaeva väärt. See on koht Londonis, kus ajaloost, shoppamisest ja rahvamassidest pisut pidetud rändurid taas saavad oma rahu ja rõõmu leida.

Botaanikaaial on väga korralik veeb. Kuna aed on nii suur ja eriti kui aega napib, tasub enne kodulehe abil enda jaoks prioritiseerida, kas motivatsioon kisub vesiroosimajja, puude otsa turnima või hoopis arboreetumisse. Maailma suurema elavate taimede koguga aias leidub ohtralt silmailu pakkuvaid lilleaedu, põnevust ja lustimist lastele, kohvikuid ja piknikuplatse, metsasalusid ning ka vaiksemaid salapaiku, kus omaette olla.

Olenevalt aastaajast on õiteilus erinevad aiad. Aprillikuises Kew`s istusin aia tagumises nurgas hulga õitsevate Bluebell`ide vahel rohus ning vaatasin, kuidas lähedalasuva Heathrow lennukid üle pea vihisevad. Seekord oli aia kaart-voldikul esile tõstetud rosaarium ning mitu teist hooaja-aeda. Keset aeda jalutasid rahulikult paabulinnud, kes end pildistavatest inimestest põrmugi välja ei teinud.

Kõige mõnusam oli seekord okaspuudemetsas, kus liike erinevatest maailmajagudest. Sekvoiametsas leidus mitu rahulikku pinki, kus silmad sulgeda ning puudele kinnitatud kõlaritest hääli kuulates kujutleda, et asudki ehtsas põlispuudemetsas. Puu on nii suur, et sinna alla võiks ehitada väiksele perekonnale sobiva koja. Okstest moodustuvad peaaegu seinad ning suur-suur sõber kaitseb ja hoiab Sind vaenlaste ja vihma eest.
Leidsin ka mitu rohelist rahupaika, mõlemas vesi voolamas. Üks luuletuse ja pingiga tiik bambusevõsa vahel ning teine ringikujuline lehtla purskkaevuga keskel, mis sisaldas metallist skulptuuri, kus vesi voolas alla meloodilise sirinaga.

Interaktiivne mängutsoon Climbers and creepers ning rada puude tipus jäid seekord avastamata. Mitte, et rohelusest väsiks, vaid aed pandi kinni, misjärel hakkas seal suvine kontsert - seekord siis Blondie live!

Vesiroos "Kew`s Slowaway Blues", Nympheae

Suurepärane suvi ja seened!

Vasakul hunnituim eine peale 2 päevast muusikafestivali ning paremal tulevane toormoos. Tänud Põlvamaa!

Ja kui ma hetkel nii väsinud ei oleks, siis oleks siin veel ka muljeid Positivus 2011 festivalist, Londoni kultuurielamustest ning Pärnu antropoloogiliste ja dokumentaalfilmide festivalist. Kuldaväärt puhkus sel aastal!
Mere ja männilõhna!

Ma olen ju naine

Kui Pärnu rahvusvahelisest dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalist, rannast, päikesest, lauamängudest ja toredate inimestega veedetud ajast jääb üle, võib ka Pärnu linna kaubandus-sfääri avastada.

Nii tegin minagi. Möödudes ühest kaubanduskeskusest, kõnetas mind üks reklaam.
Okei jätame selle kõrvale, et iseendale pühendatud aeg tuleks veeta muidugi shopates aga see on kohe mitu sammu edasi kaugustesse vaatavatest jahedanäolistest plakatitel poseerivatest modellidest.
Emotsionaalne. Naiselik. Südamlik. Armas. Paljude inimeste ühisosa leidev, samas nii lihtne aga sügav ühe kommertsteksti kohta. Like :).