Ja nüüd lähme kõik taevasse! Suure ekstaasiga!

Niimoodi hõikas mikrofonisse eelmisel neljapäeval purpurses rüüs „kristallviiuliga” Andres Mustonen, enne ühte viimastest lugudest Hortus Musicus`e ja crossover bändi poolt. Poolteist tundi oli Vanemuise kontserdimaja indiapärase musooni ning jatsu ja rokirütmidega täidetud. Klassikalised India ragad (kirja pandud 12- 20. sajand) interpreteerituna kaasaegsete pillide ja tehniliste vahenditega- kontsert oli üheks Mustoneni crossover kavade sarjast, millest varem olen kuulamas käinud Itaalia BaRock`i virtuoose. (Mul on nii kahju, et peale seda kontserti eelmise aasta märtsis ühtegi ülestähendust ei teinud, sest see on minu arvates üks viimase aastaringi võimsamaid kontsertelamusi!!!)

Palju alla ei jäänud ka rock ja raga, kus ragade meloodilisus ja pühalikkus omaette ning kohati kombineerumas (improvisatsioonilise) raske- rokiliku väljendusega. Pluss sooloviiul, flöödid, tromboon, orel ning mitmehäälne laul! Seda on liiga keeruline kirjeldada, seda peab kogema. Ja Mustoneni peab nägema- lehviv juus, suure lava bändi ohjamine ning ülevoolav artistlikkus ning kirglikkus esitatava suhtes.

Hortus Musicus muide on kontserdi kavalehe andmetel omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Euroopas. Esimene kontsert anti 1972 aastal. Kavaleht pajatab veel ka Mustoneni tavatust muusikaavastamisest. Nooruspõlve fanaatiline huvi kaasaja muusika vastu tegi 70.-ndate algul pöörde kristliku ja vanamuusika suunas. Nüüd siis on aeg ka vanasid ja veel vanemaid lemmikuid kombineerida ja vähemalt mul sellest siiralt hea meel.

Minu suhtumine tablatrummidesse muutus kardinaalselt, kui varem olin neid lindi pealt suhteliselt mehhaanilise tümmina arvestanud, siis nähes nende rolli elava muusika tekkes Arno Kalbuse käte läbi, tundsin et tegemist on pilliga nagu teisedki.

Remmel, Ruben ja Sooäär - need on meil siis need „esindusmuusikud”, mida Eesti Kontserti ja mitmete teiste ürituste raames pidevalt siin ja seal näha on viimaste aastate jooksul. Sooäär muide, tumedas ülikonnas ning kollase kitarriga ja toonitud prillidega, meenutab mulle jätkuvalt väga asjalikku ning muhedat herilast.

Üks mida ma ei kahetse, et käisin sügisel Genialistide klubis kuulamas koosseisu nimega Dynamite Vikings, kus lisaks Sooäärele rootslasest bassimees ning ülienergiline taanlasest trummar ( trummikomplekt purunes muide ning kontserdisse tekkis paus, kuni kohalikud pillimehed komplekti kokku lappida suutsid). Sümbiootiline kolmik! Aprillis esinevad nad Tallinnas ja Paides jazzkaare raames. Maiuspala sellele, kes armastab jazzi, funki, rokki, huumorit ning muidugi eksperimentaalset lähenemist. Kontserdiinfot leiab nende maispeissist ning lugu "Cleaning up my mind" sobib hästi pingelise tööpäeva lõpetuseks :)!