Meie linn on linnulaat!

Vaiko Eplik 2007. aasta TÜ üliõüpilasesinduse korraldatud koolialguse kontserdil. Pildiveerest piilub Eliidikaaslane (või kaasEliit?) Chalice aka Jarek Kasar.

Täna siis läheb kõigi eelduste kohaselt Genialistide klubi lõhki. Vaiko Eplik esitleb oma kolmandat plaati "Kosmoseodüsseia" (koos ansambliga Eliit, seekord siis koosseisus: Vaiko Eplik, Madis Aesma, Raul Saaremets).
Lõhkimineku aeglustamiseks on sissepääsuks kruvitud piletihinnaks Koidula. Aga ma arvan, et see ei päästa.
Eks näis ....siiani on Epliku akustilised esinemised mu jaoks enam nauditavamad olnud kui elektroonikaga mängimine. Aga ega siis kõrva ei tasu sellepärast kotti toppida :).

Hundiema

Kaege ja kuulge teie kah, mida Hundiema poiste trio naistest arvavad ehk siis raskerokk Austraalia moodi...


Kõlab nagu Sabbath ja Zeppelin, eksole...:)

naiivne Ida- Euroopa tüdruk suurlinnas vol 3

1. mail käisime kohalikus (jazzi)klubis "Tunnel", kus iga õhtu! elav muusika. Muusika stiilis rock- jazz- blues- folk. Suuruselt umbes 2 Illegaardi, puitistmed ning mõnus kodune olemine.

Seekord siis nagu rusikas minu silmaauku lubati bluusi. Ning seda ka sai. Lisaks siis ka peoga kantrit ja folki. Esines bänd Folks 4 blues.
Kokkuvõttes oli meeldiv kokkupuude kohtuda valikuga oma lemmikmuusikast elavas esituses.
Repertuaarist: Cashi "Folsom Prison", bluusistandard "Mustang Sally", Joplini "Cry Baby", Dylani "All along the watchtower", "These boots are made for walking", "Mr BoJangles", Hendrixi "Little wing" ja "Hey Joe", Animalsi esitatud "House of the rising sun", Bob Segeri "Turn the page". Lõpupalaks fanaatiliselt ülienergiline Rolling Stonesi "Sympathy for the devil". Ühesõnaga korralik läbilõige 60-70. ndate rokenrolli ja rythm and bluesi parimatest paladest. Meeldiv kahehäälsus ning akustilised kitarrid. Elektrikitarri oleks esialgu saundi pärast aknast välja visanud, kuid kuskilt keskpaigast hakkas see ka muu kollektiiviga klappima.

Lisaks naissolist Alex Todi 2 omaloomingulist soolopala, mille võiks tituleerida kaasaegseks feministlikuks bluusiks. "All there is" tänapäevastest valikutest suhetes ja armastuses. Väga hingestatud ja mõjuv esitus. Ammu olen igatsenud mõnusat naisvokaali kuulda ning see igatsus kindlasti täitus. Alex muide väga väga välimuselt ja veidi ka häälekõlalt (eriti laivis kergelt tõbise kurguga:)) sarnaneb Janis Jopliniga.

Alguses tundsin end klubis väga omal kohal olevat! Mõned lood on aga lõpmatust ketramisest algajate pillimeeste ning iga teise end vähegi bluusbändiks nimetava kollektiivi poolt, muutunud minu jaoks kergelt talumatuks süldiks (ntx Hey Joe ja Mustang Sally, paraku ka Little Wing). Osade palade puhul on laiv-bändil lihtsalt väga väga keeruline midagi uut pakkuda. Aga pillimängijad ise kindlasti seda ei tunnetanud. Nad olid lustivalt vabad oma vähese publiku ees. Kindlasti pole tegemist professionaalsete muusikutega. Pigem võis laval olla kohalik kindlustusagent, füüsikaõpetaja, florist, suurfirma raamatupidaja ning taksofirma omanik. "Sympathy for the devil" aga kompenseeris lõpus tekkinud nihelemised mitmekordselt. Pleased to meet you. Hope you guess my name!

Kindlasti eksisteerib selline rakuke igas riigis. Go rock`n`roll, peace and happiness!PS: ühes asjas on austerlased meist kindlasti maas (jõuavad järgi juulis 2008). Nimelt koju jõudes tundsin end äärmiselt ebameeldivalt suitsuhaisuseid riideid ära võttes.

naiivne Ida- Euroopa tüdruk suurlinnas vol 2

Päevad Austrias möödusid väga kiiresti. Siin mõned meenutused meeldejäävast reisist.
Lisaks kohalikule ja mittekohalikule floorale ja faunale Viinis, sai silmitset ka arhitektuuri- ning kunsti ajalugu, jalutatud parkides ja turul ning kuulatud ooperit. Ega siin väga palju jutustada ei olegi, las pildid räägivad enese eest :).

vaade 18. sajandil prints Eugeni ehitatud Belvedere paleest. Praegu tegutseb palee külluslikes barokk-stiilis saalides kunstimuuseum, kus näha lisaks loendamatutele Austria kunstnikele ka mõned Monet, Manet ja Van Goghi tööd. Lisaks suurim Gustav Klimti kogu. Fragment tema maailmakuulsast maalist "Suudlus" (1907- 1908) on postkaadi vahendusel teie ees postituse alguses.

vaade Belvedere palee suure saali laest.

Habsburgide palee Hofburgi paleevalvur. Oletan, et tegemist on Heraklesega.

külluslik turg . Ridasid värskeid ja sissetehtud hõrgutisi, maitseained, jooke, lilli. Toidukohad tänavalaudadega turu veerel. Tumedanahaline maasikamüüa, kes leidis, et põhjamaised tüdrukud brünett ja blond väga magusad on. Kirbuturult võiks leida mida iganes ja kui tahaksin sisustada uut Krooksu, siis leiaks sealt ka kõik tarviliku. Ei puudunud ka ihaldusväärsed vinüülid. Kahjuks oli mitte nii ihaldusväärne aga nende hind :).

Wiener Staatsoper
Mozarti "Figaro pulm" on oma sisult seebi-ooperlik. Selleks, et ooper oleks rahvale ja turistidele lähedal on seisupiletid imeliselt odavad- 2 eurot. Nende omandamiseks tuleb seista küllaltki pikas järjekorras ( meie seisime 45 minutit), kui järjekord jõuab ooperimajja sisse, on seal päris karm kord. Trügida järjekorras ei lasta ning igaüks saab osta vaid ühe pileti. Istekohtadega piletid on kümneid kordi kallimad ning juba kuid ette müüdud. Seisupilet nagu nimestki aimata võite, tähendab terve ooperi jooksul seismist. Raske kuid tehtav.
Riietusele enamik seisjatest väga palju tähelepanu pole pööranud. Siiski päris tossudes ja lühikestes pükstes muusikat nautlema ei lubata.

erinevate stiilide kompott Karlskirche.

kõige suurem kontrast Viinis. Mäki ja juugendi kooseksistents.

veel üks arhitektuuri-ime.

Veider oli see, et kohtasime eestlasi nii Schönbrunnis, ooperis kui ka lennujaamas- tuttavad üliõpilasesindajad otsisid parajasti bussi Bratislavasse.

mida uut?
- kes ütles, et Doonau on sinine? Ei ole. Ise nägin.
- kapis ripub uus punane valgete täppidega kleit.
- tahan veel kuhugi kaugele minna!

naiivne Ida- Euroopa tüdruk suurlinnas vol 1

Istun Laura hubases korteris Eslarngassel Viinis, rüüpan teed ning meenutan pisut tänast ja eilset päeva.

Hoolimata sellest, et mu enda tervis mulle üleeile kodumaa päälinnas koledasti vastu töötas, jõudsin eile õnnelikult ja komplikatsioonideta oma jalad Austerlastemaa pinnale maandada. Eilne päev möödus taastudes ja magades Laura sõbralikus kodus ning õhtul tutvusime tema sõbra ja Viini öiste tuledega. Tundun endale totaalse provintsitüdrukuna, keda tänavaid ääristavad vähemalt 5-korruselised hooned pidevalt pead kuklasse ning sildid silmi kirjuks sunnivad ajama. Teada saan ka seda, et näeme Lauraga väga elegantsed välja- seelik ja kontsakingad on siin tavalise pubiskäigu jaoks tsipa liig. Päevase uinaku vaheline tutvumine raamatuga "Rough guide to austria" ja varasem trammisõit kuluvad ära. Sõbraliku austerlase viited erinevatele hoonetele ning üht- teist tundub juba tuttav.

Täna võtsime ette käigu Habsburgide suveresidentsi Schönbrunni. Keiserlik palee ning kõik sinna juurdekuuluv (muuseumid, pargid, skulptuurid jne) on vägagi grandioosne. Kerge (umbes tunnipikkune) jalutuskäik lossipargis, linnale avaneva vaate imetlemine ning suundusime sealsamas asuvat maailma vanimat loomaaeda avastama.
Asutatud aastal 1752, ja sisaldas mitmeid sellised olevusi, keda minu silmad enne kohanud polnud. Panime silmad peale ka "kohalikule hitile" ehk pandabeebile nimega Fung Lo, kes ka igal pool loomaaeda reklaamivatel plakatitel ja muul sümboolikal figureerib. Kohalike sõnul korraldati isegi nimekonkurss, kus austerlased said internetis viie erineva hiina nime vahel valida. Millest furoor- tegemist maailma ainukese loomaaias (=vangistuses) sündinud hiid- pandaga. Sündinud on Fung Lo 2007 aasta novembris ning mainida tasuks seda, et sündides on panda päris tilluke- ainult umbes poole peopesa pikkune :). Praegu juba täitsa matsaka mõmmi moodi, poseerima polnud ta kahjuks eriti aldis, kuid kuna tema nägemiseks pidime pooltunnikest sabas seisma, saate ka teie tema karvast selga silmitseda.
Veel eredaid mälestusi: flamingod, raagritsikad, keiserpingviinid, kitsetaltsutajast ahvipere, jääkarulaps, lendorav. Üliedevad Schönbrunni pargi oravad.

Hiline lõunasöök 1. regioonis, jalutuskäik Viini keskuse tänavatel ning liblikanäitus Schmetterlinghous`is. Liblikad polnud prepareeritud ja nõela otsa aetud, vaid lendlesid vabalt ringi troopilise kliima ja taimkattega hoones. Kõige põnevama aga visualiseerin:
Nagu mõnelegi põhikoolist meenub on tegemist täismoondega olenditega. Siin siis rida nukke ning võimalus ka piiluda kookonist väljuvat tegelast. Mõned kuivatasid ja sirutasid tiibu juba kastipõrandal. Kuidas nukud kasti said? Laura bioloogist šveitslase sõnul, on võimalik nukke ettevaatlikult eemaldada ning uuesti kleepida vajalikku kohta. Siiski pole osa nukke liblikamaja kohalikud, vaid on imporditud. Põnev igatahes on kookonist väljujat piiluda :).
Väljaspool kasti lendasid mõned päris julgelt väikeste laste sõrmedele ning võimaldasid turistidel neid end fotoaparaadi klõpsatuste saatel jälitada.
tänase ja eilse päeva naiivsed avastused:
- Viini mugav ja kiire ühistranspordiskeem (U-bahn - metroo; S- bahn - äärelinnarong; trammid)
- arhitektuuri ja kunstiajaloo sõbrad tõmbaksid end Viinis rõõmust rõngasse!
- sirel ja kõiksugu värvilised põõsad õitsevad, kaasaarvatud kastan NB: siin on üpris levinud roosade õitega variant!
- kohalik sirel pole eriti muteerunud- õnne leida võimatu!
- autonumbritele kirjutatakse lisaks numbrile ka linn või maakond
- mahla ja veini segatakse siinkandis joomiseks meelsasti mineraalveega
- Tartu on väga- väga- väga jne ....väike. Mina ka. Aga Viin on suur, suur, suur.
- minu eurovaru kahaneb ähvardavama kiirusega, kui seda oskasin ette kujutada
- ka mina olen "neetud turist"
- leidsin oma printsi. Miskipärast nad hoiavad teda puuris ja ligi ma ei saa....

Aga nüüd lähme vaatame, kuidas austerlased on harjunud sinist pigistama ehk väisame bluusikontserti kohalikus jatsuklaabis.
Tschüss!