Noore neiu saladuste laegas ehk "... ei tule iial tagasi..."

Seoses vanematekodus kappide koristamisega juhtus mulle kätte nö reliikvialaegas, kus mingist varajasest lapsepõlvest kuni vist 9nda klassi lõpuni oma ülisalajasi ja reliikviastaatusega asju säilitasin. Täitsa põnev avastada, mis kunagi taolise staatuse pälvinud.

Laekas olid:
- mõned pildid seriaalis The Heights mänginud näitlejatest: Zachary Thorne, Jamie Walters ja Cheryl Pollack
- kimp kunstkannikesi
- maavanaema joonistatud lillekaardid, millega mängisime täditütarde ja õega, et igaüks on üks lillesort
- klassikirjand "Millest jutustab klassitahvel", 6 kl (:D ???)
- vigases inglise keeles esikümne üleskirjutus Tartu Raadio saatest Top 20
- minu nägemus ilusaimast peokleidist (joonistatud aastal 1993)
- täispikkuses portree minust 6 kl-s, mille joonistas mu üliandekas pinginaaber, kelle oskust ma väga kadestasin (teksaseelik, retuusid ja.....kollased tennised - hmm hallooo?!??)
- lemmikpoisi koduaadress kirjutatuna roosale paberitükile
- 3 paberilehte lemmikpoisiga peetud musamõistatusest, kus tuleb vastavalt ära arvata ja paberile kirjutada kas loo esitaja, kui on antud pealkiri või pakkuda esitajale mõni tema loo nimi, 5 või 6 kl (me kumbki polnud inglise k grammatikas eriti osavad, see polnud takistus muidugi).
- anonüümkiri põhikooli algusest, põhjustest miks keegi arvab, et ma olen "värdjas toriseja"
- pinginaabri kirjutatud salakeelne kommentaar sellest, et lemmikpoiss mind tunni ajal kogu aeg vaatab
- anonüümkiri lemmikpoisile, kes vastab küsimusele "kas oli hea kuutõbine ja vaimuaigega koos eile tantsida", "Ei olnud". Siiani ei tea, kes selle kirjutas, kust see minu kätte sattus ja mis põhjustel need nimed ära teenisin.
- mõned pildid aiapeost perega, kus ma umbes viie aastane. Issi teeb lõket!
- mõned teatri ja kinopiletid 90ndate algusest
- klassiõe kirjutatud viie poole vihikuleheline lugu "Margiti elukroonika". Tõenäoliselt oli igav ajalootund, sest tegelasteks on peale minu veel Richard (ehk õige nimega Richelieu) ja Oliver Cromwell. Päris humoorikas on abielluda kord ühe ja siis teisega. Ja kokku 8 last saada.
- portreepildid täditütrest, pinginaabrist ja lapsepõlvesõbrannast. Samuti must endast ning noorpõlvepilt emmest (oi kui ilus!)
- 2 südantlõhestavat luuletust sellest, et "Sind ju ei ole" ja "kogu maailma tähed ei saa kunagi sinu omaks"...
- kaks kondoomi (aegunud)
- identifitseerimatud nostalgiaesemed nagu näiteks kuivanud sirelioks ja Tupla paber.
Lisaks loendamatu hulk kassipilte, lõigatud välja kassikalendrist.

Oh seda nostalgilist noorust :)!

Kohtume linnas

Ameerika bluusrokki aastast 2006.

Kas Ameerika on olemas?

Taolist pealkirja kannab kirjaniku, kirjandusteadlase ja eesti endise poliitiku Sirje Kiini raamat enda elust USA-s. Tammerraamatu poolt välja antud kogukas kogumik (ligi 400 lk) sisaldab 2005- 2009 kirjutatud kirju kodustele sõpradele. See on vaheldumisi isiklik päevik eraelulistest tegemistest ja eluuudistamistest ning esseistlikus stiilis ühiskonna, poliitilise (ja tarbimis) kultuuri ja muude sotsiaalsete nähtuste analüüs. Võrreldes Petrone Printi väljaantavate Minu- sarja raamatutega on raamat kohati liigagi igapäevaelu päeviku stiilis, mille tingivad isiklikud kirjad. Samas just tänu tõenäoliselt autori vanusele (ligi 60) on kogumik küpsem, analüütilisem ja elujaatavam kui paljud nimetet sarja valdavalt nooremate autorite teosed. Sisse piiluda õnnestub ka ühe elutöö valmimisse- monograafia Marie Underi elust ja loomest on kaitstud Turu ülikoolis doktoritööna ning sellest ilmus 2009 ka eestikeelne raamat.

Sirje Kiini viis uut elu alustama teisel mandril ning seal elama armastuslugu ameerika professoriga, kes on talle ka peamiseks ameerika elu ja kultuuri vahendajaks. Lisaks USA poliitilise maastiku ja ühiskonnaelu jälgimisele kõneleb Kiin pärismaalaste ajaloost ja nende praegusest elust, ameeriklaste kultuurist ja identiteedist, lisaks siia- sinna loodus ja reisikirjeldusi. Ta võrdleb USA-t isuäratava sega- salatiga, kus igal päritolul ja identiteedil on oma eksisteerimine. Tema väitel pole USA ühiskond sugugi nii ühekülgne, kui Euroopas levinud eelarvamused seda kujutavad ning näeb pigem mitmekesisust ja võimalusi leida sobiv igale maitsele. On küllaltki loogiline, et autor võrdleb ka kahes erinevas kultuuris elamist ning leiab erinevusi eluhoiakutes, avatuses ja sõbralikus hoiakus. Eesti kahjuks, mis teha. Osates ka ameerikaliku fun- kultuuriga kohanduda toob ta oma mehe mõtete läbi välja ühe kontsepti, mis küll laskub äärmustesse, kuid vääriks ka siitpoolt maailmamerd sügavamat vaagimist.
"Seda, mida Euroopa elitaarne maitse loeb sügavaks, tõsiseks ja eksistentsiaalseks kunstiks, peavad ameeriklaesd enamasti pigem massohistlikuks emotsionaalseks enesepiinamiseks". lk 129

Mina saab teada oma erilisusest just Teise kogemise kaudu, arvab Sirje Kiin. Viimase peatüki lõpus, pärast dialoogi aastakümmend tagasi ilmunud Jaan Kaplinski raamatuga Ameerikast, jäävad õnneks otsad lahti. Autori sõnul on Ameerikal nii mitu nägu ja loomust, et ükski üldistus ei pea paika. See raamat on Sirje Kiini Ameerika ja tal on piisavalt elu- ja maailma kogemust -nägemust, et seda nii kajastada kui tunnistada.

Et kas siis Ameerika on olemas? Oma silm pole näinud aga tänu kirjadele Madisonist on ettekujutus rikkalikum küll.

Põhjatähest kasti veinini

Seda lugu on kaverdanud Diana Krall, Prince, K.D Lang, Tori Amos ja kindlasti palju teisi vähemtuntuid artiste. Noor briti artist James Blake jutustab oma hääle ja muusikavideoga kõik need tuhat lugu, mille Joni Mitchell aastal oma elust ja armastusest aastal 1971 luulesse pani. Pure Beauty!

Better

Regina Spektor on vene juudi päritolu helilooja ja lauljatar, kes praegu elab USA-s. Klassikalise pianisti koolitusega ning suure hääleulatusega omanäoline artist on leidnud endale ka stiilsed ja huvitavad videotegijad, kes täiendavad artisti loomet ning lisavad sellele uusi dimensioone. Näiteid võib tuua veel ka varasematest - mu lemmikud on "Samson" ja "Fidelity". Konkreetne muusikavideo "Better" pärineb aastast 2007 ning päeval, mil see VH1-s ja Youtube`s avaldati, vaadati seda 24 tunni jooksul 100 000 korda.