teisipäev, 11. oktoober 2011

Thank you, the man with crazy hair!

Varemgi reisitud, aga nii rasket reisijärgset sisseelamist pole varem kogenud kui nädalavahetusel Roomast naastes. Esmaemotsioon: me elame jumalast neetud maailmaäärel, kus päikest näeb harva ning inimeste naeratusi ja head sõna ka. Kes pagan mõtles välja need pikad pimedad õhtud ja vihmase sügisilma? Täna hakkab vaikselt juba paremaks minema.

Appi, ma vajan armastust!!

2 kommentaari:

Antimon ütles ...

Hääd sõna ja naeratust näeb vähem tõesti, jah, aga kui näeb, siis on see vähemasti siiras. See peab ju ka midagi lugema, eks?

Littlewing ütles ...

Loeb absoluutselt.
Ma vaid ei vastandaks, et siin on inimesed siirad ja lõuna pool pealiskaudsed. Siirus on oluline igal pool. Elu osatakse lõunas kindlapeale rohkem nautida ja olgem ausad, kliima aitab sellele heasti kaasa ka.