Kõige ägedamad asjad juhtuvad ikka siis, kui neid kohe üldse ei oska oodata. Või kui, siis ainult natuke :). Sestap minagi oma sammud seadsin laupäevasel Viru Folgil Käsmu rahvamajja, sest üks harmoonium, tšello, elektrikitarr ja nimi Interglatsiaalne Ühendus (IGÜ) võiksid ometi ju midagi huvitavat tähistada.
Torge Mambachi (ehk Marge Tombachi) tekstidele loodud muusikalised hetked olid midagi uudset ja värsket. Kui oleksin filmilavastaja, siis oleksin leidnud oma uusima teose helitausta meisterdajaid. Taolised hääleeksperimendid, mida Mambach kuuldavale tõi ning selliselt oma hääle kasutamine viitavad väga hea enesetunnetusega inimesele. Maitsekalt kokku sobitatud tšello (Kaia Tambi) ja kitarripartiid (Elmar Sats) ning solisti (Torge Mambach) aimatav klassikaline? häälekool moodustasid veidi ootamatu, kuid kindlasti orgaanilise terviku.
Pigem pole IGÜ koduskuulamise muusika, vaid kõlabki kõikse paremini elavas esituses kergelt ajahambast räsitud väikses kultuurimaja saalis, kus vaid üksikud inimesed. Interglatsiaalne Ühendus võib kas väga meeldida või tekitada kergeid õudusvõbinaid, vahepealseid variante, mul on tunne, ei ole. Mina igatahes olin võlutud ja mul on hea meel, et me kohtusime.
Igal juhul aitäh, Viru folk, et pakud lisaks suurtele lavadele ka väiksemaid intiimsema õhkkonnaga värskeid kontserte.
Pigem pole IGÜ koduskuulamise muusika, vaid kõlabki kõikse paremini elavas esituses kergelt ajahambast räsitud väikses kultuurimaja saalis, kus vaid üksikud inimesed. Interglatsiaalne Ühendus võib kas väga meeldida või tekitada kergeid õudusvõbinaid, vahepealseid variante, mul on tunne, ei ole. Mina igatahes olin võlutud ja mul on hea meel, et me kohtusime.
Igal juhul aitäh, Viru folk, et pakud lisaks suurtele lavadele ka väiksemaid intiimsema õhkkonnaga värskeid kontserte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar