Kindel voib olla selles, et maailmas on vahemalt kaks rahvusvahelist keelt- muusika ja sport! Praktiseerisin tana molemat. Montreallased armastavad parke ning nendes aega veeta. Pyhapaeval pakivad kohalikud kokku oma mehed-naised-lapsed ja lemmikloomad (vaga palju koeri nagin!) ning kogunevad Mount Royali nolvale. Aktiviteete on mitmesuguseid, kes pikutab niisama, kes harrastab sportlikke tegevusi, kes tinistab kitarri ja tossab kanepiplaru. Muide kanepitossu kohtab siin koikjal, olgugi, et see on khkhm mingil maaral illegaalne, on see moningates riikides vahem illegaalne. Pargiplatsi aarel myyakse ehteid ning muid lihtsaid vidnaid.
Jeanne- Mance pargi veerel on valjakud jalgpalliks, tenniseks, lastele turnimiseks ja vorkpalliks. Isegi bassein on, kus pisemad pargikylastajad emme- issi valvsa pilgu all lustides pardikesi ja ennast ujutavad.Montrealis kohtab vaga mitmekesist kontingenti. Paljud, kellega tutvunud olen, on Euroopa juurtega sojapogenike lapselapsed voi alles hiljuti siia kolinud. Toesti mitmekesine. Siinkohal tahaksin sydamest tervitada Poola ja Rumeenia noormehi, kelle kaudu vorguringi koksima integreerusin ning rumeenlasi, argentiinlast, korea paritolu tyype ning kohalikke kellega mitu matsi maha mangisime. Vorratu!

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar