esmaspäev, 10. august 2009

posle muzõku

Kas te teate, mis asi on festivalipohmell? Sellel ei ole eriti pistmist alkohoolsete substantsidega, või kui siis väga vähesel määral. Mitmepäevastele festivalidele ja reisidele ja muudele üritustele järgneb mul vahel selline seisund. Nagu ei oskaks kuidagi olla, niheled rahutult. Mõtled tagasi end päikesepaistesse, kus elu kulges omas rütmis ja mõnusas seltskonnas. Või tagasi suure kivi otsa Käsmu kirjanike maja aia äärde, või kuupaistelisse randa. Kus muusika oma erinevates vormides siin ja seal ning selle vahel lihtsalt mõnus kulgemine. Soe merevesi, Käsmu kivine rand ja head inimesed. Ekstaas sinisest taevast, valusatest kintsulihastest ja hoogsast tantsimisest murul. Kellel pea valutab, kellel on külm või on kõht tühi...kõigele leidub elegantne lahendus.
Kontori ja kodu seinad on kuidagi võõrad. Tahaks hoopis tagasi palavasse telki.

Täna on mul ilmselge festivalipohmell.

Kommentaare ei ole: