Ilmutus/ revelation

Kas see oli unenägu, või oli tegemist šatääni illusiooniga, kes ühel kolmapäevasel pärastlõunal juhuslikult minu ellu potsatas? Ma ei ole veel päriselt aru saanud. Ameeriklanna Coloradost, kelle vana sõbra soovitusel öömajale võtsin. Noor maailmaavastajast couch-surfer- uusi paiku, emotsioone, inimesi ja ennast otsiv.
Kes ütles, et 20-aastased tütarlapsed ei peaks mööda maailma rändama? Kes ütles, et tuleb oodata oma aega? Kes ütles, et õnne tuleb esmalt oma tagaõuest otsida?

Hetketi on mul kahtlus, kas ta oligi päriselt olemas. Nagu ma oleksin iseenda kujutletava sõbraga Maailmas siidrit joonud ja selle maailma asjade üle arutlenud...

Pasta tomatikastmega külmkapis, köögile lähemale kolinud triibuvaip ja asendit vahetanud söögilaud (geniaalne!) jutustavad aga ühe teise loo. Pikk jalutuskäik vihmasabinases Tartus (vihmavärskus!), mõned põiked baaridesse- kõrtsudesse, üllatusõhtusöök küünaldega laual, hilisöine hiina toit ja hingekriipiva naisteka vaatamine. Mahedahäälne "It`s perfect" ja "It`s phantastic" minu jahedas korteris ja mõtlikus maailmas.
Mul pole Su pilti, aga mul on Su naeratus.

Emily, Sul on õigus. Sa oled tuul.

Aitäh!
________________________________________

Was it a dream, or was it an auburn-haired illusion, that bumped into my life on one wednesday afternoon ? I still don get it.
American girl from Colorado, who I took in for night on suggestion of an old friend. Young globetrotter couch-surfer- looking for new places, emotions, people and herself.
Who said, that young girls aged 20 shouldn`t travel the world on their own? Who said, that you should wait when the time comes for you? Who said, that the happiness is to be found in your own back-yard?

At some moments I have doubts that she really existed. As if I had drunk cider with my imaginary friend in Maailm and discussed the affairs in the world....

Pasta with tomato-sauce in my fridge, striped carpet moved nearer to the kitchen and dining table which changed position (ingenious!)- they tell me a different story. A long-distant walk in slightly rainy Tartu (petrichor!), some jumps to bars and pubs, a suprise dinner with candles, chinese food at midnight and watching really creepy movie. Balmy-sounded "It`s perfect" and "It`s phantastic" in my chilly apartment and wistful world.
I don`t have Your picture, but I do have Your smile.

Emily, You are so right. You are the wind!

Thank You!

punklaulupidu

7. juunil sai Rakvere laululaval maha peetud Eesti (maailma ?) esimene punklaulupidu. Lehtedest juba loetud, televisioonist silmatud. Väikesed meenutused läbi minu silmade siinsamas.

Idee algataja Üllar Saaremäe oli sunnitud mitmeid korda päikeseprillidetaguseid silmi pisaraist pühkima. Ühe mehe unistus sai teoks puhkepäeva pärastlõunal, kui mõned tuhanded inimesed kogunesid Rakvere lauluväljakule kooridele seoatud punk-repertuaari kuulama- vaatama.
Peale presidendi ja Rakvere linnapea tervituskõnet, avati pauguga punkmonument, mida seejärel harjastatud tegelased kiirelt graffitiga kaunistama hakkasid.
Lõpulauluks Trubetsky "Insener Garini hüperboloid" meelitas välja ka autori, kes publiku hõigete peale mikrofoni "jee" hõikas ning seejärel läks hüperboloid kordamisele.

konferansjee

Pungiga pärjatud autorid, foto Makkuro Kurosuke

Vaeva olid näinud ka need, kes tavaliselt nahka, lõhkiseid teksaseid, neete ja harja ei kanna.
mõned stiilinäited punklauljatest:

ja tervitusi TÜ looduskaitseringi rinnetele :)!

foto Makkuro Kurosuke

Peale laulupidu järgnes punkbändide kontsert ning lava ette kogunes märkimisväärne kogus püstiaetud harjadega tegelasi ja muidu nautlejaid. Korda hoidma oli palgatud punastes jopedes Meeskond, kelle esialgu lava äärtes seisnud kahest mehest, sai peagi kümnepealine lavaveereturvamis meeskond. Erilisi rahutusi polnud silmata, peale tavalise lavaesise nügelemise. Minu silm ei seletanud, algavaid kaklusi, välkuvaid nuge jne kuid sellest hoolimata sekkus meeskond vägagi aktiivselt hüplejate liigutustesse ning mitmed astusid rahva hulka. Olukord läks juba päris kriitiliseks ning Saaremäe pidi kordi paluma muusikafännidel, mitte meeskonnaga põrkuda või bändil paar rahustavat punklugu teha. Korraks tekkis juba tunne, et Rakverest saab Altamonti rokkfestival, kus Rollingute kontserti saatsid kestvad rahutused ning lõpuks sai üks tüüp noa läbi ka surma. Üllatus selline situatsioon ka polnud, punk on ju alati tähendanud võimule vastandumist ning Meeskonna turvameeste ja naiste käitumine oli kõike muud kui viisakas ja sõbralik, pigem võis seda isegi nimetada provotseerivaks. Kõiki koheldi kui mõistuseta loomi, mõned üksikud ehk seda tarbitud alkoholikogusest oleksid vajanud, kuid julgen kahelda kas ka nemad on ebainimlikku kohtlemist väärt. Esimene konfliktiennetamise võimalus on ju alati rääkida, mitte kasutada vägivaldset veenmist.
Olukorra päästis hääl rahva seast, punkarineiu Viljandist, kes väljendas Saaremäe mikrisse soovi, et kõik võiksid sõbralikult üritust nautida ning sõlmida kokkuleppe (tõenäoliselt on tegemist nö nurga taga väga hoolikalt planeeritud strateegilise liigutusega :) ). Saaremäel õnnestus enda iidoliseisuses isiksusega paari loo ning sütitava kokkuleppimis-kõnega veenda (nii Meeskonda) kui punkareid rahu hoidma ning kontserdid said rahulikult jätkuda. Keegi ei tikkunud lavale, ega kippunud kaklema. Punastes jopedes mikrofonikandjad taandusid lavaservadesse ning peagi löödi sõbralikult tantsu juba ka laval nii paremal kui vasakul.
Peace!

teolt tabatud

triibuline idüll

teolt tabatud