Siin on kirjas minu mõtted muusika, kultuuri, ilu ja eluelamustest. Täpselt nii nagu mulle tundub, kõrvale kuuldav ja silmale nähtav on - mis mind liigutas, mõtteid ärgitas või jala tatsuma ja suu lauma pani. Teretulemast teetassi taha kaasa mõtisklema ja ümisema!
...oli üks mu esimesi mõtteid nähes Toskaana maakonna künkaid ning erinevaid põllulappe. Istun päevalillede vahele põllule ning pööran pead koos nendega. Jalutan viinamarjaridade vahel, uurin oliivipuude vilju ning vaatan kuidas taamal kõrguvate küpresside taustal traktor tegutseb 70-kraadisel nõlval asuval põllul. Ja loomulikult naudin vaateid küngaste otsast.
Agroturismos (turismitalu) ööbimine oli hea mõte tegemaks väljasõite lähedastesse linnadesse. Ja maja juures asuvas basseinis igati mõnus end 30-kraadises kuumuses jahutada. Taluks ma meie ööbimiskohta ei julgeks nimetada, pigem oli I Pianelli puhul tegemist ikka villaga.
Tänav Itaalia väikelinnas.
Turistimagnet Firenze jäi meist külastamata, juba väikelinnaks nimetatud Siena oli minu jaoks piisavalt suur. Kui aega on vaid loetud tunnid, siis San Giminiano, Montalcino ja Pienza tunduvad tunduvad lõpuks kõik sarnased oma kivist mitmekorruseliste majadega, kitsaste tänavate, kindluste ning kirikutega. Majade värvides on esindatud vaid soojad toonid, päeval enamasti suletud aknaluugid on tumerohelised ning aknalaudadel õitsevad lilled või voogavad väädid. Romantiline. Mulle meeldib sedasorti romantika.
Tänavad on kitsad ja peatänavatel, kus turistid (ja neid on palju) fotoaparaat ühes ja gelatotuutu teises käes tavaliselt kõnnivad, on kohalikke vähe näha. Jäätis muidugi on imehea, pole seda kahe nädala jooksul kunagi nii palju söönud. Imeline frutti di bosco (metsamarjad), melone, limone, minta....mmmm.
Vaade Sienas.
Toskaana rannikul asuv Maremma rand on osa looduspargist. Kohtade arv rannas on piiratud sellega, kuidas parkimisplatsile autosid mahub, parkimine on otseloomulikult tasuline. Liivaranda on Maremmas ribana vaid 10-15 meetrit, sealt edasi algavad juba rohelised puhmad, männid ja lakkamatu tsikaadide saagimine. Taamal kõrguvad mäed. Rannaskäijad kasutavad nutikalt kuivanud puid ning vedelevat puitu- iga 10-20 meetri tagant peesitab keegi liiva rammitud oksadele asetatud rätikute/ telgiriide vms varjus. Päike on jõhker ning ma ei peaks vastu ilma mitme kihi päiksekreemita ning end mõned korrad soolases vees jahutamata. Kuigi silmadel on vahemere veega kohtudes valus ning rannast lahkudes maitsen soolaselt, on soojas vees lainetega kaasa hulpida ülimõnus.
Rand Maremma looduspargis
Veel sain külastada looduslikku termi- ujuda väävlirohkes vees koos kõhukate Itaalia onudega ja leotada põlvini jalgu kuumas termivees. Mädamunalõhn mind ei häirinud, pigem meenus jalavann lapsepõlvest. Tervenisti jalavannikuuma vette ma aga ei suutnud ronida.
Selleks, et 24+1 tunniga Tartust Viini sõita ei lähegi vaja väga paljut. Autot, kaarte ja nelja toredat inimest, kellest 2 vaprad autojuhid ning 2 arenevad kaardilugejad. Väikesed seiklused Kaunasest möödumisel ja öisest Varssavist läbi orienteerumisel, kohvi, bensiinijaama ja metsapeatused ning napp uni tagaistmel ja olemegi möödas igavpikast Poolast kiiretel Tšehhi teedel, peagi sõidame läbi väikseid Austria veinipoodidega pikitud linnu, mööda päevalillepõldudest ja viinamarjaistandustest. Uni ja dušš hostelis tundusid paremad vaid möödunud suvel Antwerpenis peale neljapäevast rokkfestivali. Viini suurejoonelised kirikud, teatri- ning muud hooned, õitsevad pargid ning alati sõbraliku Laura nägemine on mälestused tänasest päevast. Homme on varajane start Itaalia suunas.
Ma lähen nüüd kaheks nädalaks ära. Täna õhtul sain teada, nii kella kaheksa paiku.
Reisisihiks Itaalia (kuhu ma juba vähemalt 5 aastat tahan minna), kaaslasteks toredad inimesed ja loodetavasti mitte liiga ohtralt päikest. Ärge siis pahandage, kui ma netist ja muudest ulatustest ei vasta lähimal ajal. Tervisekindlustuse saab netist, eurod Valgast ning 20 faktoriga päikesekreemi kiirelt kodu-Konsumist. Pakin nüüd kotti :).
Kunagi tegi keegi hea inimene näituse erinevatest Eestimaa postkastidest. Veendusin ise sel suvel, et bussipeatusedki võivad väga huvitavad olla. Materjalivalikult, kujult, nimelt, kombineeritult prügikastiga või siis ilma. Näidisfotod on pärit Mulgimaalt ja Ida- Virumaalt.
Puhas puit ja mulgimuster.
Vasknarvas on triibud moes.
Tallinnas on Tõnismäe peatus, Narvas Joala...Aga kus on Linna?
Ansambel Jäääär kontserdil pole ma käinud päris tükk aega. Mingi aeg sai neid omajagu kuulatud ning siis just pigem vanemat materjali. Seetõttu oli 2. juulil Leigo suvekohvikus toimunud akustiline kontsert üle aastate mõnus elamus.
Leigo talu õuel asuv suvekohvik on romantiline kontserdipaik oma maakividest majaga, lepasuitsu ja roosipõõsaga akna all. Piisavalt rahulik ning kodune Jääääre enamasti mõtisklevate lugude jaoks.
Repertuaaris domineerisid Heiki Kalle viisid ja Indrek Hirve sõnad. Ma ei teadnudki, et kunagine kassett „ÖÖ on ÖÖ“ on nende autorite loomingust koostatud. Pigem on meelde jäänud lood esitajate järgi, aga eks see paistabki tänapäevane trend olema, et esitaja saab autorist valdavalt enam tähelepanu.
„Telegramm“ on suurepärane näide laulust, mida kasvad mõistma alles aastate jooksul. Keskkooli ajal tundus see mulle tüütu ja kurb laul. Viidingu sõnadega „Armastuslaul“ Jaan Söödi kähisevavokaalses esituses paneb mind alati heldima, samuti Hirve sõnadele Söödi viisistatud „Suur nukker kuu“. Tõnis Mäelt külalisena seekord üllatas suupillimängu (braavo!) ning sellise ekspressiivse esitluslaadiga, mis sel korral mulle sobimatu interpretatsioon tundus- „Üks tüdruk nutab hommikuti õues“ kõlab veenvamalt mu meelest linti lauldud versioonis, kus hääletugevusega üle ei pingutata. Suupillimäng aga taaskord tõestamaks, et (urban)folgist bluusini ja vastupidi polegi nii pikk maa :).
Kontsert hilines üle poole tunni. Kas selle pärast, et tõsta publiku ootusärevust või jätta enam aega toidu ja joogitarbimiseks? Kui ma ootamisest tüdinult toolil nihelesin, siis arvasin küll, et pigem teisel põhjusel.
lihtsad asjad kergelt käes, nende väärtust siis sa näed
kui nad on sul läinud käest ja oled ilma
lihtsad mehed, naised ka, nende väärtust hinnata
oskad siis kui pole neid ja oled üksi
homme parem kui eile, päev su pihus kui vesi
voolab läbi sõrmede ja läinud ta on
vaata tubades ringi, märka väikesi asju
mis on rohkem väärt, kui aimatagi sa tead
Tõun/ InBoil " Oota:" 2003
PS: kuna pildid on fotokas ja ei taha sealt välja tulla, näete seekord Paala, mitte Leigo järve ääres toimunut.
Endale ja sõpradele- tuttavatele kindlasti. Neile kelle hinge on kultuur konstantse pesa teinud või kasvõi kaks korda aastas külas käib. Neile kes teavad, mis on teater ning kuidas muusika liigutab meelt.
See siin on õnnestunud üritus, kui:
* mõnestki siinsest monoloogist kasvab välja dialoog või siis diskussioon.
* mõnele näole ilmub naeratus,äratundmisrõõm või uudishimu uute sündmuste vastu
Tänav Itaalia väikelinnas.
Tänavad on kitsad ja peatänavatel, kus turistid (ja neid on palju) fotoaparaat ühes ja gelatotuutu teises käes tavaliselt kõnnivad, on kohalikke vähe näha. Jäätis muidugi on imehea, pole seda kahe nädala jooksul kunagi nii palju söönud. Imeline frutti di bosco (metsamarjad), melone, limone, minta....mmmm.
Vaade Sienas.
Rand Maremma looduspargis
