Kas nüüdisajal naised ka bluusi laulda oskavad?

Jah, mõni oskab. Minimalistliku stiiliga, kuid nüansirikka jazzlauljatari Melody Gardot`i esimeselt albumilt (2006) niimoodi täitsa paistab. Neiu on ka ise oma laulude autor.
Nagu elus, vahelduvad siin selles postituses bluusid ja rõõmud. Ehk kui teine läbi saab, siis tuleb algusest peale hakata :).

Guugel aitab ehk vaese naise Elizabeth Gilbert....

Käes on pimedad sügisõhtud (talv hakkab homme) ning see on parim aeg milleks? Õige - lugemiseks, lugemiseks ja lugemiseks. Ja loomulikult ei jää olemata lambiparalleelid. Seekord siis välismaiste ja kodumaiste naiskirjanike sulest.

"Kui sa vabastad oma peas kogu selle pinna, mida praegu täidab kinnisidee /.../, jääb järele tühi koht, vaba plats, ukseava millegi sisselaskmiseks. Ja mis sa arvad, kuidas universum kasutab tekkinud ukseava? Miski tuleb sealtkaudu pahinal asemele - Jumal pääseb sisse-, et täita sind suurema armastusega, kui sa kunagi oleksid osanud loota"
"Söö, palveta, armasta". Elizabeth Gilbert; lk 176

Kui puudub toimetaja, kes aasta Balil kinni maksab ning nii paljugi ei ole, et võiks alustada söömisega Itaalias, käib aga Eesti kirjaneitsite filusuufia kah.

"See on üks kiheluse maandamise vorme - trüki guuglisse, mis sul hinge peal on, ning maailm vastab."
"Meestest, lihtsalt". Dagmar Lamp ja Epp Petrone; lk 143

Hispaania kassafilm- vangide inimõiguste teema hollivuudilikus kastmes.

Daniel Monzoni "Kong 211" on oma süzeeliselt ülesehituselt klassikaline hollivuudikas- good turn out to be bad and the other way around. Hea poiss Juan läheb "pahade" poole üle, sest tegelikult head ei olegi head.
Vanglaolustik on realistlik, rezii ja lavastus on meisterlikud ja lisades muusika on kogu aeg põnevus üleval. Vot. Aga kokkuvõttes kui pärast süzeele mõtled, siis tundub selline keskpärane vestern või indiaanlased-versus-valge-mees lugu. Kõige suurem kurikael on südames hea ja hooliv tegelane ning aus vangivalvur viiakse "heade" julmuse poolt viimase piirini ning temast saab mõrvar ja vangide tingimuste eest seisja. Keskmisest USA-s toodetud peavoolufilmist eristab hispaanlase tehtut vaid see, et lõpp ei ole õnnelik ning peakangelane ise hukkub. Samas on seda võtetki viimasel ajal päris palju kasutatud.

Kuigi vanglamässu draama pakub palju sotsiaalseid piirsituatsioone on peamised tegelased valdavalt üheplaanilised. Võib öelda, et filmi jooksul areneb vaid üks peategelastest Juan. Samas me ei tea tema taustast enamat kui tegemist on küllaltki haritud ja intelligentse mehega, kes peatselt isaks saamas. Aluspükste juhusliku puudumise tõttu Trussikuteks ristitud Juan tõestab end taktikalise mängijana ja julge bluffijana ning õnn on peaaegu lõpuni tema poolel. Ta peab mõtlema ning kiiresti kohanema ning avastab end tegemast asju, milleks polnud enda arvates võimeline. Naiivsevõitu vangide liider Malamadre jääb esialgse tema antagonistina kahvatuks (ta on liiga hea inimene), samuti ei avata meile valvurite ülemuse Utrilla julmuse põhjust ning oskamatu läbirääkija Almansa kahtluseid Juani ohvriks toomisel vanglamässu maha surumisel. Filmi tutvustus wikipedias ütleb, et Kong 211 baseerub samanimelisel raamatul sõprusest, lojaalsusest ja vaprusest vanglamässu ajal. Mis siis juhtus, dimensioonid läksid stsenaariumi kirjutamisel kaotsi? Sorry, aga liiga must-valge on see hispaania vms vanglasüsteemi kriitika.

Miks on "Kong 2011" PÖFFI-film?
- kus seda Euroopas tehtud kino muidu ikka väga näeb? Tallinnas on Sõprus kaugel ning Ateenas kino hetkel kiratseb.
- täiesti hispaaniakeelne ning ka lõunamaisele temperamendile vastava tempoga...
- aga miks veel?

Uus põlvkond on alati teistest erilisem!

Filmiklipp "We All Want to Be Young" on lühikokkuvõte mitmetest viimase viie aasta jooksul Brasiilia uuringufirma BOX1824 läbiviidud uuringutest. Käitumisteaduste ja tarbijauuringute trendide lühikokkuvõte illustreerituna hea infograafika ja populaarkultuuri parimate paladega on üks viimase aja paeluvamaid tervikuid. Enjoy!

We All Want to Be Young from box1824 on Vimeo.