Garda järve vesi on kergelt rohekas ja selge, ujudes ei saa silmi ära pöörata vastaskaldal kõrguvatest mägedest. Rand on kivine, ujumiskohas vähem jalgadele valu tegev kui kümmekond meetrit eemal. Hoolimata kämpingupidaja jaheda vee hoiatusest, leidsid neli eestlast järvest mõnusat jahutust peamiselt autos veedetud kuumale päevale. Ja noh, teisel päeval peale jala lähimast suuremast linnast (ca 8 km) 30 kraadises kuumuses naasmist, muutus minu tavapärane söögitaksis ilmselgelt õhust jahedama vee taksiseks.
Suurepärane koht, kus soojas öös tähtede paistel istuda rannakividel ja mõelda nende asjade peale, mis elus tõeliselt tähtsad on. On need siis inimesed, ilusad mälestused või võõra linna „tuled öös“.
Itaalia suurima järve äär on tiheda asustusega populaarne turismipiirkond, kaldal järjest hotellid, hostelid ja kämpingud. Kohti nii surfajatele, purjetajatele (mõlemaid oli ka järvel päris palju) kui perega puhkajatele. Kämpingus kohtasime palju NL ja D numbrimärkidega autosid, Saksamaa sealsamas, aga Holland?
Tahad Mount Baldole minna? Siit saab üles.
Alguses mõtlesin, et mina mööda sellist teed "kuubikus" mäkke ei sõida, aga kokkuvõttes olid vaid mõned järsud nõksakud ja loksutas vähem kui autos kurvilisel teel.
1760 m kõrgusel Mount Baldo`l avanes imeline alpimaastik ja turiste tabas värske õhu ja hunnitute vaadete mürgitus. Loomulikult ei puudunud ka puhvetid ja restoraanid, jäätisemüüja vist oli ka.
Mööda lagendikku aga kulgesid kellade kõlisedes lehmad, kes end inimestest häirida ei lasknud ning nõlvalt tõusid oma varjudega lendu paragliderid.
Istsõ maailma veerõkõsõ pääl...
Vaade Garda järvele, Mount Baldo (1760 m)
Vissi- Muu 1 ja Vissi-Muu 2
*Pildid Paula Reemann
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar